Pärnu lasteaedades peeti ettelugemispäeva

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettelugemispäev Pärnu lasteaedades oli väga populaarne.
Ettelugemispäev Pärnu lasteaedades oli väga populaarne. Foto: Erakogu

Idee tuli Eestisse Rootsist. Eestis tähistatakse ettelugemispäeva lastekirjanduse keskuse algatusel alates 1994. aastast. Päevaks valiti 20. oktoober. Leiti, et sügis on pime aeg ja peredel aega rohkem koos midagi toredat ette võtta.

Sel aastal kutsus Pärnu lasteaednike keele ja kõne ühendus esmakordselt kõiki linna lasteaedu selle toreda päevaga ühinema. On hea tõdeda, et üleskutse leidis vastukaja ja paljud lasteaiad korraldasid lastele põnevaid ettelugemispäevi.

Ettelugemispäeva mõtte tõi Männipargi lasteaeda sõimerühma õpetaja Aino Joa, kes on keele ja kõne ühenduse liige. Loetakse ju lastele ette lasteaias iga päev. Koostöös Rääma kooliga on Männipargi lasteaias ka selline traditsioon, et kaks korda aastas käivad õpilased lastele rühmades lugemas. Paljudes kodudeski on lastele lugemise traditsioon, ega see üks kokkulepitud päev meid raamatut rohkem armastama pane. Teisalt oli aga põnev mõelda, et on üks kokkulepitud päev, kui igas Pärnu lasteaiamajas just ühel ja samal ajal lastele loetakse.

Muusikaõpetaja Aire Jakobsonil ja sõimerühma õpetajal Aino Joal hakkas mõte liikuma ning mõeldi, et võiks lugemise juurde ka väikese dramatiseeringu teha. Õpetaja Aino kehastus siiliks nimega Okkakene ja jutuks valiti Imbi Leevandi “Okkakese lood.“ Ettelugemise hommik otsustati läbi viia kahes vanusegrupis, et eakohast kuulamist, positiivseid elamusi ja kaasategemise rõõmu pakkuda. Tundus, et lastele meeldis väga. Nooremad lapsed tegid kõiki mänge rõõmsalt kaasa ja kuulasid rahulikult jutuosa. Vanemad lapsed olid huvitatud siili tegemistest ja küsimusi jagus veel pärastisekski oma rühma õpetajatele. Peamiseks jäi ikkagi huvi, kas Okkakene veel laste juurde tuleb. Võib-olla talveunest ärgates tulebki Okkakene jälle lastele külla ja siis juba uue looga.

Vanematel rühmadel algas ettelugemine klassikalise muusikaga, mis imiteeris vihmasadu ja lõppes koolieelikute orkestri musitseerimisega muusikapalale “Vihm“. Loo autor Aire käis rühmades uurimas, kas ja kuidas ka edaspidi neid päevi korraldada. Tagasiside ettelugemise mänguhommikule oli igati positiivne.

Pärnu Pillerpalli lasteaia kahe- kuni kuueaastaste Muumide rühmas toimus samuti ettelugemispäev. Taaskord sai lastele meelde tuletatud, kui tähtis koht on raamatul meie elus. Õppetöös on oluline äratada lastes huvi lugemise vastu, kujundada neis lugemisharjumust ja kuulamisoskust. Sel aastal otsustasid rühma õpetajad lavastada lastele Lev Tolstoi „Kolm karu“.

Hommik algas põnevusega, sest oli oodata külalisi. Tuulutati tuba, koos lastega kaeti laud kolmele ja asetati põrandale kolm magamisaset. Põnevusega jäädi ootama, mis edasi saab. Hetk hiljem tulid tuppa rühma õpetajad Marve Torstenberg ja Kaili Sutt, kes olid riietanud end muinasjutuvestjateks. Ja nii see algas. Elas kord...

20. oktoober oli Pöialpoisi lasteperele erinev. Kõikides rühmades tähistati ettelugemise päeva. Ette lugema olid kutsutud lapsevanemad, endised kasvandikud ja teiste rühmade õpetajad. Koolieelikute rühmades algas päev toreda üllatusega. Lapsed tervitasid rõõmsalt tädi Lainet, kes veel paari aasta eest oli Pöialpoisi lasteaia õpetaja. Tädi Lainel oli kaasas muinasjutt. Üks huvitav lugu, mille juba paarisaja aasta eest olid paberile pannud kaks venda. Koos tuletati meelde vendade Grimmide armastatud muinasjutte „Lumivalgeke”, „Tuhkatriinu”, Hans ja Grete”, „Rapuntsel”. Kuna käesolev aasta on muusika-aasta, oli tädi Lainel ette lugemiseks kaasas lõbus muinasjutt „Bremeni linna moosekandid“. Lugu eesli, koera, kuke ja kassi pisut hirmuäratavast kohtumisest röövlitega Bremeni linna lähistel kuulati põnevusega. Ettelugeja ilmekas häälekasutus tõi väikestele kuulajatele naeratuse näole ja rõõmu silmadesse. Lapsed armastavad sõnu, sestap armastavad sõnad ka lapsi.

Tammsaare lasteaias toimus ettelugemine lasteaia seitsmes aiarühmas. Nendes rühmades polnud ettelugejateks oma rühma õpetajad, vaid inimesed, kes ei tööta igapäevaselt lastega: vanaema, endine kasvandik, logopeed, lapsevanem. Vastati loetu kohta esitatud küsimustele ja arutleti juttude üle. Lugude ilmestamiseks kasutati illustreerivaid materjale. Lapsed arvasid, et ettelugemispäev oli väga tore päev.

Lasteaias Trall toimus ettelugemispäev kõigis rühmades. Kõige pisematele lugesid õpetajad. Nublu  lastele loeti raamatut “Arva ära”. Raamatus on ilusad ja ilmekad pildid lastele tuttavatest loomadest ja lindudest. Lapsed vaatasid pilte, kuulasid jutukesi, koos matkiti loomade ja lindude häälitsusi: kuku-kuku, mõmm-mõmm.

Sirgukese rühma õpetaja luges loo "Jänesepoja esimene sügis" raamatust "Nähka looduslood", milles autor Monika Tiirik rääkis siilist, jänesest ja oravast, kes valmistusid talveks. Sirgukese lapsed, kes on harjunud ka kodus unejuttu kuulma, suutsid kuulata ja hiljem arutleda ning küsimustele vastata. Sirgukese lastele meeldib iga päev raamatuid vaadata ja alati tulevad nad õpetaja käest küsima: "Mis siia on kirjutatud?"

Tupsu rühma nädalateemaks olid koduloomad. Seetõttu valitigi jutuks Felix Kotta “Vaat mis juhtus”. Õpetaja Säde arvestas laste vanust ja lühendas veidike juttu,  kasutades karvaseid mänguasju – kassi ja koera – ning näitas pilte raamatust. Üheksast pisikesest kuulajast elasid aktiivselt jutule kaasa kaheksa. Lapsed noogutasid, tundus, nagu kõik oleksid aru saanud, miks ei tohi emme loata õue minna. Kindlasti saidki!

Mammude rühmas loeti lastele ette lookest Karupoeg Puhhi komberaamatust, milles oli juttu viisakusväljenditest ja kommetest, näiteks “aitäh”, “palun”, külaskäimise ja sealt lahkumise kombed. Kui lastele loetu põhjal küsimusi esitati, oskas nii mõnigi sel teemal kaasa rääkida. Karupoeg Puhh oli lastele tuttav, samuti teadis osa lapsi, kes on Notsu ja missugune ta välja näeb.

Nupsikute rühmas oli enne lõunaund külas Melissa vanaema, kes luges jutte raamatust "Tark Mees taskus". Raamat oli kuulunud kunagi Melissa isale ja mamma mõtles, et oleks tore lugeda Melissa isa raamatust. Ta luges hästi vaikselt ja suigutas lapsed lõunaunne.

Traksikute rühma Inger Liisi ema luges lastele samuti enne lõunaund. Ta valis lugemiseks  muinasjutu printsessist. See oli laste jaoks eriline sündmus ja lapsed kuulasid suure huviga.

Rüblikuid külastas nende rühma endine mängukaaslane koos emaga, nad olid kolinud kevadel perega välismaale elama. Lastele oli see üllatus ja rõõmus taaskohtumine. Ema valis ettelugemiseks oma tütre lemmikjutu "Trolli läheb rändama" Ingrid Pabsti raamatust "Loomalaste lood". Rüblikud kuulasid jutukest tähelepanelikult ja suure huviga. Pärast leiti, mis oli selle loo mõte: ei maksa üksinda rändama minna ja kedagi ei tohi narrida, eriti endast väiksemaid.

Ripsiku rühmas käisid päeva jooksul ette lugemas Oti ema, Tuuli isa ja Greete isa, vilistlane Anthony ja tema vanem vend Oscar. Kõik ettelugejad valisid ise jutu ja selgitasid lastele, miks nad just selle raamatu ja autori valisid.

Vanema rühma, Naksiku  nädalateemaks oli metsloomade seiklused metsas ja ettelugemiseks valiti Erik Mandre raamat "Silmside loodusega". See on põnev teos värvikate loodusfotodega ja juttudega loomadest. Väljavalitud jutt rääkis karudest, nende suhetest teiste loomade, inimeste ja loodusega. Jutu luges ette õpetaja ja fotosid karude kohta kommenteeris õpetajaabi. Lastega koos kuulasid nende süles lillad karud ja raamatut hoidis Sõber Karu. Järgnes arutelu loetu teemal ja lapsed tõid välja oma karude ja metsas elavate karude erinevusi ning sarnasusi. Koos jõuti lahenduseni, et järgmisel päeval Tammiste matkarajale minnes tuleks kindlasti kaasa võtta Sõber Karu. Ja nii  tehtigi. Metsiku karuga ta ei kohtunud, kuid toreda päeva matkarajal sai Naksikutega koos veeta küll.

Krati rühma õpetaja Kadri nentis, et muljed ettelugemispäevast on väga positiivsed. Lugemas käisid kaks lapsevanemat: üks ema ja üks isa, kes olid raamatuid hoolikalt valinud. Lood olid lõbusad, eakohased ja naljakad. Kuulati suure huviga. Eriti meeldis raamatutegelaste tutvustamine ja esineja väga ilmekas esitus. Niisuguseid päevi võiks sagedamini korraldada.

Suur tänu vanematele ja lugemispäeva organiseerijatele.

Ettelugemispäevast ei jäänud kõrvale ka lasteaia Trall juhtkond. Kabinetis jagas õppealajuhataja kaaslastele koolitusel saadud teadmisi sellest, kuidas lugeda luuletust.  Võrreldi emotsionaalset lugemist monotoonse ettelugemisega.

Ülejõe lasteaia Väike-Kuke majas on kaks rühma. Sel aastal otsustati, et ettelugemise päeval vahetatakse õpetajad ära. Reeli luges Klaabudele ja Erme Nubludele. Lapsed olid väga põnevil. Lasteaiamaja suured ja väikesed on omavahel tuttavad ja sõbrad, nii et lugemine kulges vabas keskkonnas. Valitud lood panid kaasa mõtlema ja imestama, sest olid muinasjutulised, naljakad ja igapäevaelust veidi vastupidi. Pärast kuulamist ja arutelu joonistasid kõik pildi sellest, mis meelde jäi. Näitus tuli mitmekülgne.

Lõpetuseks jääb veel soovida häid raamatuelamusi kõigile ja tänada armsaid inimesi, kes panustasid oma aega ja tahet ettelugemispäeva kordaminekuks.

Pärnu lasteaednike keele ja kõne ühenduse aktiiv

Tagasisidest andis ülevaate aktiivi liige Maia Talinurm

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles