Kopp kaevab Pärnu rannaniidu haruldused silmale nähtavaks

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed pilliroogu täis kasvanud Vana-Pärnu rannaniidu lõukad on kopp juba lahti kaevanud.
Esimesed pilliroogu täis kasvanud Vana-Pärnu rannaniidu lõukad on kopp juba lahti kaevanud. Foto: Ants Liigus

Vana-Pärnu rannaniidul kaevab kopp rannikulõukaid ehk sonne. Kaevetöö eesmärk on taastada pilliroorisoomiga kinni kasvanud lõugaste servad, et nii maismaad kui vett vajavad organismid saaksid kahe elupaiga vahel takistusteta liikuda.

Poolujuv risoom on tarvis eemaldada sellekski, et veised saaksid lõugaste servi roogu ja muid vees kasvavaid taimi süües ise hiljem lahti hoida ega pelgaks lõugastele läheneda.

Visuaalseltki muutub suvepealinna mereäärne ala järgmiseks suveks palju kenamaks: silmale saab nähtavaks hulk looduslikke tiigikesi, mida aastakümneid pole näha olnud.

Keskkonnaameti projektijuhi Bert Holmi ütlust mööda on looduskaitsealune Pärnu rannaniit oma ajalooliste rannakarjamaade ja lõugastega kogu Euroopas unikaalne ja käimasolevad tööd aitavad seda väärtust ennistada.

“Pärnuga võrreldavaid elurikkaid rannaniite leiab mujalt vaid Rootsist, Soomest ja Taanist, sealtki mõne hektari kaupa,” tõi Holm näite.

Veel vähem on Euroopas säilinud veesilmadega rannakarjamaid, sest enamasti on need alad üles haritud ja täis ehitatud.

Lõugaste ennistamine on linnalehmade projekti viimane praktiline etapp, millega pannakse punkt ajalooliste rannakarjamaade aastaid kestnud taastamisele.

Paberil saab küll projekt järgmise aasta lõpus ühele poole, ent veised jäävadki suviti Pärnu rannaniite hooldama. Et pudulojused senisest veel tulemuslikumalt endisaegseid karjamaid puhtaks sööksid, ongi tarvis lõugaste servad lagedaks saada.

Aastakümneid hooldamata rannaniidul kasvas pilliroog järk-järgult veesilmadele peale, tekitades enda alla poolujuva risoomimati.

“Jalge all vetruva juurestikumati peale ei julge kariloomad minna, mistõttu lõukaservad on ümbritsetud pilliroomüüriga, mis vähendab maastiku mosaiiksust ja raskendab kahepaiksetel ja lindudel, kes mõlemat elupaika kasutavad, lõugastest rannaniidule ja niidult lõugastesse liikumist,” seletas Holm.

AS Pärnu Vee reoveepuhastusjaama tagusel rannaniidul on paar esimest lõugast lahti kaevatud ja tuules õõtsutvast pillirookardinast puhastatud. Praegu ei avane siin just kõige kenam vaatepilt: tiikide ümbrus mustab porist ja kuivanud roojääkidest, ent suveks omandab ajalooline karjamaa oma õige näo.

“Taastatud lõukaid ümbritseva mudase ala asemel on siis rohetav niit, sest loodus tühja kohta ei salli ja paljandunud pinnasel tärkavad kiiresti niidutaimed,” kinnitas Holm. Ta rääkis, et veepuhastusjaamataguseid sonne on kunagi ilmselt ehitusliiva kaevandamiseks muudetud: lõukad on ebaloomuliku kandilise kujuga, servadest järsud ja sügava põhjaga.

“Nüüd oleme saanud mitu väiksemat kandilist lõukaauku omavahel ühendada ja tekitada nende keskele saarekesi lootuses, et siia tulevad kevadel kiivitajad ja muud maaspesitsejad. Neil on siin turvaline pesa teha, sest kass ega kährik ei pääse kergesti ligi,” lausus Holm.

Kokku taastatakse Pärnus umbes 70 hektarit kaitseala rannikulõukaid. Praeguseks on kopp nädala Vana-Pärnus mütanud, hiljem jätkuvad tööd kesklinna rannaniidul ja Raekülas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles