Asjaarmastajast varas magas end vanglasse sisse

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vintsi hosteli mugavad voodid said seal ööbijate tagant varastanud Ristole viimaks saatuslikuks.
Vintsi hosteli mugavad voodid said seal ööbijate tagant varastanud Ristole viimaks saatuslikuks. Foto: Urmas Luik

Risto on asjaarmastaja. Võõra asja armastaja. Pealegi süstemaatiline, nagu märgiti esmaspäeval sündinud kohtuotsuses. Sellele viitab seegi tõik, et kinnipidamisel leiti tema juurest kollektsioon Pärnu majutusasutuste ja restoranide tagauste võtmeid.

Kui palju Risto neid täpselt kasutada jõudis, pole teada. Ent näiteks tungis ta läinud juulis “võtmega ukseluku lahtikeeramise teel”, nagu seisab kohtudokumentides, Pärnus Riia maantee ääres tegutseva Vintsi hosteli tuppa. Ukselingi allavajutamise teel numbritoast välja tungides oli ta juba kahe mobiiltelefoni võrra rikkam.

Ilmselt samamoodi, võtit kasutades, imbus Risto Ammende villa meeste riietusruumigi, kus ta varnas rippunud jope taskust rahakoti koos selles olnud dokumentide, kliendikaartidega ja rahaga pihta pani. Sealjuures ületas rahakoti väärtus, mis kannatanu hinnangul kümme eurot maksis, kaks korda selle vahel olnud sularaha hulka.

Öine üllataja

Samasugust võtme ja luku süsteemi kasutas Risto möödunud aasta detsembris, mil ta üürileandjale tagastamata võtme abil enda asemele kolinud üürilise asjad, 150 eurot sularaha, sülearvuti ja netipulga minema toimetas.

Aga Risto on võimeline luku lahti saama võtmetagi. Läinud juunis muukis ta lahti Konse motelli ja karavan-kämpingu kohviku ukse ja haaras kohvikuriiulilt kaasa kolm pakki sigarette ja tulemasina. Kassast õnnestus murdvargal kätte saada 420 eurot.

Lõpuks sai mugavus, mida võtmete kollektsioon Ristole võimaldas, talle saatuslikuks. Ühel öösel otsustas Risto, et läheb omal käel ja enda võtmega Vintsi hosteli numbrituppa magama. “Ma ei teagi, kust ta selle võtme sai, kas varastas või lasi järele teha,” tõdes hosteli juhataja Randel Vuks, et juhtunu on talle siiani mõistatus.

Küll oli Risto, keda Vuks iseloomustas kui ladna jutuga noormeest, varemgi selles hostelis ööbinud, kasutades sisse registreerides eri nimesid nagu klassikalises kriminaalromaanis. Tagamõttega. Nimelt ühendas ta oma unevajaduse võõraste asjade ihalusega, näpates õndsat und magavate toanaabrite tagant nende telefonid.

Kõnealusel Risto elukäigule vähemalt ajutiselt uue suuna andnud varahommikul langes ta aga ise une ohvriks. Ta põõnas alles sügavalt, kui Vuks äsja hostelisse jõudnud kliendiga numbritoa ukse avas ja sealt enda hämminguks ja suureks üllatuseks Risto eest leidis. “Tõenäoliselt jäi kliendilegi sellest väga kummaline mulje,” meenutas Vuks muiates politseisse helistamisele eelnenud sündmusi.

Tasa-tasa

Järgnesid ärevad minutid politseid oodates, mil Vuks muretses, ega Risto äkki üles ärka. “Kuna politsei ütles mulle, et mina ise ei tohi teda kinni pidada, kui ta üles tõuseb ja ära läheb, siis ta lähebki,” kõneles Vuks, kes politsei tulekuni piltlikult öeldes kikivarvul kõndis.

See õigustas ennast. Risto ärkas sel hommikul mundrimeeste tuppa sisenemise peale ja toimetati arestikambrisse ja sealt juba vanglasse, kus ta alates 14. juulist kohtuotsust oodates olnud on.

Ja kohus otsustaski esmaspäeval, mõistes Ristole kaheksa kuud vangistust. Kohe ärakandmisele kuulub sellest neli kuud, millest omakorda arvestatakse maha juba vangistuses viibitud aeg. Seega peab Risto ligemale kaks nädalat veel trellide taga veetma. Kui tal just vanglauste võtmekomplekti taskus pole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles