Külapoes on naised elevil ja ütlevad kaupa kotti pakkides nagu ühest suust, et nende kauplust ja müüjaid tuleb kiita, sest neist paremaid ei leia kusagilt. Poejuhataja Tiiu Krikuhhin kuulab kohalike vadinat väärika rahuga ja lausub, et võib ennast põliseks nimetada, kuna on elanud Vahenurmes lapsest saadik, 1962. aastast. “Mina ikka tean meie piirkonna enam-vähem ära, saan teed juhatada, kui keegi küsib, aga teised tüdrukud on sisse rännanud,” viitab ta müüjate poole, kes Pärnu majandusühistu egiidi all kunagisse eramajja sisustatud kaupluses töötavad.