Velly Joonas lihvib laule klaveri seltsis

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Mulle meeldib klaver,” ütleb Velly Joonas. Klaverile on seatud fotod ja plaadid tema kui laulja noorusajast.
“Mulle meeldib klaver,” ütleb Velly Joonas. Klaverile on seatud fotod ja plaadid tema kui laulja noorusajast. Foto: Urmas Luik

Laulja Velly Joonas istub päikesepoolses toas Oskar Heine valmistatud kontsertklaveri taha, keskendub ja vajutab sõrmed klahvidele, et esitada oma uusim lugu, Rabindranath Tagore tekstile loodud “Olgu nõnda see”. Üle korrusmaja kõlab koolitatud hääl, nagu tuli 1970.–80. aastatel Nõukogude Liidu roki- ja folgilavadel noore suurte raamidega prille kandva ja veidi hipiliku välimusega naise suust. Seda aega meenutavad klaverile seatud fotosuurendused, heliplaadiümbris ja seinale kinnitatud monoetenduse afišš “Kodu keset Euroopat”, mille peategelast kehastab korteriperenaine. Teises seinas ripuvad Velly maalid, enamasti mägede motiividega, sest mäed on tema kirg ja Vahenurme kandi lauskmaaga pole ta veel harjunud.

Oma arvestuse järgi on Velly kirjutanud üle 260 laulu, neist “Humalapuud” kuuleb tihti raadiost. Raadiosalvestisi on Velly teinud üle 30, nende kõrval niisama palju CD-le. Ta ei ole arvet pidanud, palju tema lauululoomingust on kasutuses, nooruses kirjutas ta ööga 15 laulu, nüüd päevas kolm–neli. Peale selle neli raamatut käsikirjas ja ligemale 30 luulekogu.

“Uued laulud kirjutan kohe üles, siis mõtlen tükk aega, kas neid tasub teha, ja kui kuu-kahe pärast meeldib, siis … Mul on kõik laulud tehtud niimoodi, et umbes aasta seisavad. Ja kui nad jäävad siis sõelale, meeldivad, võtan põhjalikult ette, arranžeerin,” seletab Velly, kuidas looja mõte liigub ja looming sünnib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles