Raamatukogus kehtib veel pärisallkiri

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Ümberkaudsetes külades on üle 400 inimese, aga põhilised lugejad on siit ümbrusest,” ütleb Vahenurme raamatukogu juhataja Ludmilla Kodasma.
“Ümberkaudsetes külades on üle 400 inimese, aga põhilised lugejad on siit ümbrusest,” ütleb Vahenurme raamatukogu juhataja Ludmilla Kodasma. Foto: Urmas Luik

Raamatukogu juhataja Ludmilla Kodasma on ringiga kunagises töökohas tagasi – külasüdames hoones, mille kolhoos ehitas kooliks-lasteaiaks ja plaanis juurde spordihoonetki, aga enne sai ühismajandite aeg otsa.

“Kui siin tööl olin, oli lasteaias kolm rühma ja selles toas oligi minu rühm, nii et tulin koondamise järel tagasi uues ametis,” räägib Ludmilla, vaadates aknast paistvale sügispäiksele mõtlikult vastu.

Kohalik vaimuvara kants on suletud pühapäeval ja esmaspäeval, ülejäänud ajal astuvad raamatuid laenutama need, kes veel trükitud kirjasõnast lugu peavad. Suuremad lapsed ajavad taga Jeff Kinney “Ühe äpardi päeviku” sarja, väiksemad Aino Perviku Paula lugusid. Mehed küsivad ajalugu, naised Eerik Tohvrit ja armastust. Hoogne huvi armastuse vastu tekkis, kui kultuuriministri staatuses Rein Lang arvas eriti maitsetuks lugemisvaraks Barbara Cartlandi naistekad ja kehtestas raamatukogudele kohustusliku nimekirja, mida riiulitele tellida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles