Hääl jääb otsima ja hüüdma

Ille Rohtlaan
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhker ja äkkvihaga Stanley Kowalski (Priit Loog) ja tundlik kaunishing Blanche (Kleer Maibaum-Vihmar) on Tennessee Williamsile omased vastandid.
Jõhker ja äkkvihaga Stanley Kowalski (Priit Loog) ja tundlik kaunishing Blanche (Kleer Maibaum-Vihmar) on Tennessee Williamsile omased vastandid. Foto: Gabriela Liivamägi

Endla 104. aastapäeval esietendunud väärikas draama “Tramm nimega Iha” annab näitlejatele kogu oma potentsiaali rakendamiseks suurepärase materjali.

Klassikaks mängitud näidendite puhul on hea, kui neid õnnestub nii-öelda puhta lehena olevikus ja kohalolus kaasakõlavatena tunnetada. Ometi ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et eelmine, 1972. aasta aprillis esietendunud “Tramm nimega Iha” avas ühe huvitavama ajajärgu tolleaegse Lydia Koidula nimelise Pärnu draamateatri ajaloos ja tõi peaosalisele, Blanche’i mänginud Tiia Kriisale palju tunnustust.

Nüüd, 43 aastat hiljem tunnistas Kriisa, et see oli talle õige roll õigel ajal, kui juba jagus elukogemust nii keerulise ja mitmekihilise karakteri mängimiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles