Kohtuarstil tuleb aastas lahata paarsada surnut

Eesti kohtuekspertiisi instituudi Lääne-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna meeskonda kuulub viis inimest. Peale Kase töötavad Ristiku tänaval Pärnu haigla hoones asuvates ruumides teine kohtuarst Triin Paju, preparaator Leonid Kikkas, juhtivspetsialist Urve Mölder ja sekretär-spetsialist Mariliis Tüvi.

Lääne-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna tööalasse kuuluvad Pärnumaa kõrval Rapla-, Lääne-, Saare-, Hiiu- ja Järvamaa.

Ekspertiisiosakonnal on palju ülesandeid. Kõige rohkem aega kulub kohtuarstil surnute lahkamisele, et selgitada välja surma põhjus.

Lahkamisi võib aastas ette tulla paarsada ehk peaaegu üks igaks tööpäevaks. Kohtuarst peab edastama omastele lähedase surma põhjuse, hindama vägivalla ohvriks langenu vigastusi ja määrama nende tekkemehhanismi, võtma proove narko- ja alkoholitestide jaoks. Tasub teada, et kui keegi tahab määrata lapse isadust, võtab needki analüüsid kohtuarst.

Kohtuarstlik ekspertiisiosakond asub haigla esimesel korrusel ja keldris. Esimesel korrusel kohtutakse inimestega, tehakse infotöötlust ja võetakse analüüse, keldris asub aga kaheksa tavalist ja neli sügavkülmikut surnukehade hoidmiseks ning lahkamisruum.

15 aastat Pärnus kohtuarstina töötanud Kase märkis, et tema tööpäev kestab kaheksa tundi ja tööasjadega ta muul ajal ei tegele.

Surnud jõuavad lahkamisele

“Politsei jaoks olen küll olemas 24 tundi, aga kui töö koju kaasa võtaksin, ei suudaks seda tööd nii pikka aega teha,” tunnistas Kase. “Kui on leitud vägivallatunnustega surnukeha, olen koos politseiga sündmuskohal. Aga reeglina ei ole tööpäev üle kaheksa tunni, sest vaimselt ja füüsiliselt rohkem ei jõua. See ei ole töö, mida saad lõpmatuseni teha.”

Kohtuarsti tööpäev algabki tavaliselt lahangu tegemisega.

Esmalt valmistab Kikkas surnu lahkamiseks ette: riietab ta lahti, aitab pildistada vigastusi, avab pea- ja kehaõõne. Pärast tuleb tal surnu jälle ilusti kokku panna.

Kohtuarsti ülesanne on surnut ja elundeid vaadelda ning tuvastada surma põhjus. Kohtuarst loeb nähtu diktofonile ja juhtivspetsialist trükib selle pärast arvutisse.

Lahates teeb Kase esmalt välisvaatluse, milles kirjeldab vigastusi.

Siseuuringul kirjeldab ta elundite vigastusi ja muutusi ning võtab analüüsideks bioloogilist materjali. Nendeks on veri, uriin ja silma klaaskehavedelik, vajadusel ka tükike neeru või maksa.

“Toksikoloogiauuringud teeb meie keemiaosakond Tallinna või Tartu laboris,” lisas kohtuarst. “Sõrmejäljed võtab surnult politsei kriminalist. Tehakse veel ballistikauuringut, jäljeuuringut ja muudki, neid teevad aga instituudi eksperdid.”

Krimiseriaalides seisab kohtuarsti kõrval politseinik ja tihti on päriselus samamoodi.

“Kui on vaja saada kohe infot vigastuste tekke kohta, on politsei lahkamise juures ja saab operatiivse info lahangusaalis. Aga seda ei juhtu iga päev,” ütles Kase.

Kohtuarst ei lahka siiski kõiki oma tööpiirkonna surnuid.

“Surma põhjus tuleb kindlaks teha õnnetuste ja vägivalla tagajärjel surnute puhul või kui surnu leitakse avalikust kohast ja surma põhjus ei ole teada,” loetles Kase. “Alajahtumine, õnnetusjuhtum, enesetapp – kõik tulevad meile. Samuti roisuliste muutustega surnukehad – meil on spetsiaalsed lauad, millel on sundventilatsioon, et ebameeldivat lõhna ära võtta. Ka siis, kui inimesel teadaolevalt ühtki haigust ei ole ja keegi temast midagi ei tea, lahatakse siin. Kui aga on teada, et inimene on haige ja sureb, saadab ravi- või perearst ta patoanatoomilisele lahangule.”

Kohtuarst-ekspert möönis, et lahang võib mööduda tunniga, aga tal on olnud juhtumeid, kui surma põhjuse väljaselgitamine võttis 6,5 tundi.

Kasutada tuleb ohvriabi

Kõige tihedam aeg oli kohtuarstil metanoolitragöödia ajal, kuid doktor Kase asus Pärnus tööle pärast seda. Tema jaoks on olnud kõige hullem kogemus Haapsalu lastekodu põleng, milles hukkunute surnukehad jõudsid Pärnusse.

Kohtuarst-ekspert nentis, et last lahata on vaimselt raskem kui vanemat inimest. Oma lähedasi kohtuarst ei lahka – see töö jääb kolleegile.

Konkreetsetest surma põhjustest kohtuarst rääkida ei taha ega tohigi, sest need on delikaatsed isikuandmed.

“Enamasti on surma põhjus õnnetus ja haigus,” poetas Kase. “Noor inimene võib olla surnud alkoholi ületarbimise või narkootikumide üledoosi tõttu. Samuti ei saa haigust välistada. Ka noori tabab insult või infarkt, mis ei jäta ühtki välist märki.”

Pärast surma põhjuse selgumist edastab kohtuarst omastele surmateatise ja teeb paberitööd.

“Kohtuarst peab andma info edasi eesti keeles ja nii, et see oleks inimesele arusaadav,” selgitas Kase. “Kui on tegu võõramaalasega, kasutame tõlki.”

Kui surnu isik ei ole teada, võetakse temalt DNA-proov, mida lähedasi otsivad politseinikud saavad hiljem võrrelda.

“Omastega kohtumine võib kujuneda väga emotsionaalseks,” kinnitas Kase. “Meil on olnud juhtumeid, kui oleme palunud juurde ohvriabi töötaja. Inimese reaktsioon on väga individuaalne. Vahel ei ole nad valmis vastu võtma informatsiooni, mida edasi teha. Kindlasti on kasuks, kui abiks on keegi, kes on sel hetkel adekvaatsem.”

Kui kõik vajalikud protseduurid saavad tehtud, aitab surnu matmisel omakseid edasi matusebüroo.

Vahel juhtub, et politsei toob inimese läbivaatusele, kohtuarst kirjeldab tema vigastusi ja koostatakse ekspertiisiakt või protokoll, mida politsei saab hiljem menetluses kasutada. Sageli piisab ekspertiisiakti tegemiseks ravidokumentidest.

Teevad isikute läbivaatusi

“Tuleb ette seksuaalse enesemääramise vastaseid tegusid ehk vägistamisi,” teadis Kase. “Kui inimene on kehaliselt väärkoheldud, kirjeldan tema vigastusi.”

Tasulise teenusena võib kohtuarsti poole pöörduda vägivalla ohvriks langenud inimene ise, kui ta soovib oma vigastuste fikseerimist.

“Kui autojuht on tabatud roolist joobekahtlusega ja ta keeldub tõenduslikku alkomeetrisse puhumisest, tuuakse ta siia,” selgitas Kase. “Võtame talt vereproovi ja määrame joobe esinemise. Sama teeme narkootiliste ainete tarvitamise kahtlusel.”

Uriiniproovi võtmiseks on ekspertiisiosakonnas eraldi tualett, kus puudub kraanikauss. Enne proovi võtmist kallatakse tualetipotti sinist puhastusvahendit. “Selleks, et inimene ei saaks proovi veega rikkuda,” põhjendas kohtuarst.

Arst möönis, et tema juurde on sattunud agressiivseid inimesi, kuid siis turvavad politseinikud, Siiani on kõik situatsioonid lahendatud operatiivselt.

“Ähvardatud mind ei ole,” kinnitas kohtuarst. “Olen oma töös kindel ja tean, mida teen, ma ei näe põhjust, miks keegi peaks mind ähvardama.”

Ka vanemad võivad viia oma võsukese kohtuarsti juurde proovi tegema, kui kahtlustavad teda narkootikumide tarvitamises – teenus on tasuline.

“Võtame isaduse tõestamiseks proove,” lisas Kase. “Neid teste tehakse nii kohtu kaudu kui eraviisiliselt.”

Kohtuarsti sõnade kohaselt ei ole temal ette tulnud, et mõni mees keelduks kategooriliselt proovi andmast. Kui kohus on nii määranud, tuleb test teha.

Veel kuulub kohtuarsti kompetentsi arstlike vigade hindamine. “Eestis on head arstid, aga mõnikord tuleb miskit ette,” teadis Kase. “Enamasti on põhjus arsti ja patsiendi suhtlemisveas.”

Objektiivsuse huvides hindavad arstide tööd teiste piirkondade kohtuarstid.

Aeg-ajalt peab Kase käima kohtuski. “Kohtus tuleb käia vaid siis, kui prokurör või advokaat esitavad vastava nõude,” märkis kohtuarst. “Kohtus tuleb avaldada oma arvamus ja seda kaitsta ning osaleda ristküsitluses. Mind häirib tendents, et advokaat ei kaitse kohtus enam oma klienti, vaid otsib ekspertide töös tehtud vigu.”

Tunneb end kasulikuna

Tartu ülikoolis arstiks õppinud Kasel ei olnud algul plaani sellisele tööle tulla.

“Residentuurikohti on alati vähem, kui on arstiteaduskonnas lõpetajaid, ja residentuuri arstikohtade tabelit vaadates avastasin kohtuarsti eriala,” meenutas Kase. “Töö tundus põnev. See ei ole üksluine, olen oma otsustes iseseisev ega võta tööd koju kaasa.”

Ametit vahetada Kase esialgu ei kavatse.

“Mulle meeldib see töö,” kinnitas ta. “Töö on huvitav ja saan olla kasulik. Kohtuarsti ekspertiisiakt on kohtus üks tõenditest ja kui see aitab kurikaela kinnipidamisele kaasa, siis miks mitte.”

Kohtuarsti töö aitab kaasa, et õiglus pääseks võidule.

“Olen vastu igasugusele vägivallale ja kui näen tekitatud vigastusi, on mul heameel olla politseile kasulik,” lisas Kase. “Saan öelda, kuidas on vigastused tekitatud, kas inimene tundis valu, milline võis olla verejooks haavadest või kui kaua võttis aega suremisprotsess. Ma ei saa jääda seda kõike nähes ükskõikseks, aga jään objektiivseks.”

Kokku töötab üle Eesti kümme kohtuarsti. Enamik neist, kaasa arvatud muud spetsialistid, tegutsevad Tallinnas. Kaks kohtuarsti on Ida-Eestis ja kolm Lõuna-Eestis.