Diabeedipäeval saab tasuta veresuhkrut mõõta

Iga teine diabeedihaige ei tea, et tal on diabeet. Selleks, et tõsisele haigusele tähelepanu pöörata, mõõdavad arstitudengid Selverites üle Eesti veresuhkrut.

Diabeedipäeva fookuses on ka tänavu tervislik toitumine. Tervislik toitumine võimaldab ohjeldada 2. tüübi diabeedi levikut, sellel on oluline osa kõigi diabeeditüüpidega toimetulekuks ja tüsistuste vältimiseks.

"Diabeetiku toitumine ei erine tervislikult toituva inimese menüüst. See on tasakaalustatud toiduvalik, mis sobib igale inimesele, sisaldades õiges vahekorras süsivesikuid, rasvasid, valke, aga ka vitamiine, mikroelemente ja kiudained. Seejuures ei tohi unustada energiavajaduse hindamist," selgitas Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes.

"Diabeeti haigestunute arv kasvab kogu maailmas ja nii ka Eestis. 2. tüüpi diabeet on haigus, mille puhul ei pruugi alguses iseloomulikke sümptomeid esineda, nii ei tea umbes pool diabeetikutest, et neil see haigus on. Samal ajal võib kõrge veresuhkur kahjustada südant ja veresooni, silmi, neerusid, närve, hambaid, samuti on diabeetikutel kõrgem risk infektsioonide tekkeks. Varakult avastades võib haiguse kontrolli all hoida ja tõsiseid tervisekahjustusi vältida," rääkis Tammer-Jäätes.

Üks viis, kuidas diabeeti haigestumist varakult avastada, on veresuhkru mõõtmine. "Eriti peaks veresuhkru taset mõõtma kõik tüsedad inimesed, kel vanust üle 40. Samuti võiks veresuhkru vastu huvi tunda need, kel mureks kõrge vererõhk või kõrge kolesterool. Oluline on pärilikkus – risk on suurem inimestel, kelle suguvõsas on esinenud diabeeti. Veresuhkru taset tasub jälgida ka naistel, kellel on esinenud rasedusaegne diabeet," seletas Tammer-Jäätes.

Eelmisel aastal käis diabeedipäeval veresuhkrut mõõtmas 2579 inimest, sealhulgas 62 last. Noorim osaleja oli kahe- ja vanim 97aastane. Normist kõrgem veresuhkur avastati 3,5 protsendil kontrollitutest.