:format(webp)/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
/nginx/o/2015/11/17/4708585t1h1915.jpg)
Paljud ei pruugi aimatagi, et peale kollaste pugudega rasvatihaste ning säutsuvate koduvarblaste võib ka linnakeskkonnas leiduda niivõrd müstilisi linde nagu porr. Kuusetüvel liikudes ei eristu vaatleja poole seljaga olev porr kuuske katvast koorest – porri selg on valdavalt pruunikashall. Pimedas metsatukas või pargis paljastab ta sageli just kreemikasvalge alapoole.
Porr on koduvarblasest hulga väiksem. Ta on Eesti üks väiksemaid linde pöialpoisi, käbliku ja musttihase kõrval, kaaludes veidi rohkem kui 20 eurosenti. Porril on allapoole suunatud pikk nokk, millega ta koorepragudest nobedalt putukaid otsib. Toiduotsingul ronib porr osavalt ja üsna kiiresti puutüvel, liikudes sellel tõukeliselt ja sageli spiraali mööda alt üles. Ta toetub rähni kombel sabale.