Maksim Jefimov: Televisioon kui usk

, Poliitiline pagulane, kirjanik ja dissident
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksim Jefimov.
Maksim Jefimov. Foto: PP

Kui palju kulub mul aega teleri vaatamisele? Null minutit. Televisioon mind ei huvita. See ei rahulda minu vaimseid vajadusi, nagu ei tee seda religioongi. Nagu usu populaarsus on tõestus ühiskonna halvast käekäigust ja inimese eluga kohanemise kõige algelisem vorm, annab televisiooni populaarsus tunnistust kogukonna kehvast arengust ja soovist minna tegelikkuse eest kunstlikusse, konstrueeritud maailma.

Oma olemuselt on televisioon riiklik usk, mille abil pestakse ajusid. Kuulsat ütlemist ümber sõnastades: televisioon – see on oopium rahvale. Just selle eesmärgiga on loodud Eesti venekeelne kanal ETV+, mille eesmärgi võib sõnastada nii: “Lahuta meelt ja valitse.”

Paljud venelased Eestis on viies kolonn, kellel pole õrnu tundeid Eesti vastu. Neid häirib kohalik olukord, nad ei näe endal siin perspektiivi ja kui midagi juhtub, on nad Venemaa poolel ja võtavad president Putinit kui vabastajat. Ühed võtavad aktiivselt, teised passiivselt omaks oleskleja mõttelaadi, soovi pidevalt kohanduda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles