Mullu oli Pärnumaal registreeritud 8249 puudega inimest. Erivajadusega inimeste osa rahvastikus suureneb aasta-aastalt, muutes nende huvide ja vajadustega arvestamise üha olulisemaks.
Lastekaitse liit: Iga lapse tutvuskonda peaks kuuluma ükski erivajadusega laps
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mil määral seda tehakse, näitab ühiskonna küpsust. Saame öelda, et inimesed muutuvad erivajadustega kaaskodanike suhtes aina sallivamaks ja avatumaks, kuid kokkupuutepunktide vähesus pärsib puudega isikute suuremat kaasatust ühiskonnas.
Kirju ühiskond kui rikkus
Kindlasti on enamik inimesi kokku puutunud inimesega, kellel on puue, olgu see siis liikumis-, nägemis-, kuulmispuue või midagi muud. Tavaliselt valdab meid siis kohmetus ja teadmatus, kuidas reageerida. Vahetu kogemuse puudumise tõttu ei osata käituda, kuna kardetakse näiteks abi pakkumisega inimest solvata. Seetõttu eelistatakse sageli eemale hoida ja pilk ära pöörata.
Põhjus, miks nii käitutakse, peitub meie ajaloolises pärandis. Oleme üles kasvanud sellises ühiskonnas, kus erivajadustega inimesed elavad ülejäänutest eraldi. Selline lähenemine on aga praeguseks iganenud, üha enam toonitatakse erivajadustega inimeste lõimimist ühiskonda. Riik toetab samuti mitmekesisuse väärtustamist ja rõhutab, et kirju ühiskond on rikkus.
Oluline on mõista, et ühiskonna tugevust väljendab see, kui suudame suhestuda millegagi, mis meist erineb. Tähtis on seda tugevust looma hakata juba lapsepõlves, mil kujunevad välja inimese väärtushinnangud edasiseks eluteeks. Eestis leidub mõningaid häid näiteid, mis seda põhimõtet järgides tegutsevad.
Sallivuse kujundamine lapseeas
Näiteks asub Tartus Pääsupesa lasteaed, kus kõrvuti mängivad ja õpivad eakohase arengu ja erivajadusega lapsed. Lasteaias on loodud sobitusrühmad, kuhu kuuluvad nii erivajadusega kui -vajaduseta lapsed, aga ka liitrühmad, kus koos on eri vanuses lapsed.
Kokkupuutepunktide loomine eri vajaduste ja võimetega inimeste vahel juba lapseeas rikastab maailmapilti, aitab kasvatada mõistmist erinevuste suhtes.
Sellest on kantud lastekaitse liidu ja McDonald’si restoraniketi möödunud aastal käivitatud koostööprojektki, mille eesmärk on kujundada Ida-Virumaa Remniku õppe- ja puhkekeskusest kaasav lastelaager, kus koos saavad aega veeta nii liikumispuudega kui -puudeta lapsed.
Eesmärk on luua liikumispuudega laste vajadusi arvestav keskkond, mis võimaldab erinevatel lastel koos olla ja saada seeläbi hindamatu kogemus. Positiivne kokkupuude suurendab tolerantsust ja kandub nende edasisse ellu, muutes meie ühiskonna avatumaks ja sõbralikumaks.
Selleks, et üheskasvamine oleks ulatuslikum, kutsun kõiki koole, lasteaedu ja huviasutusi aktiivselt mõtlema selle peale, kuidas kujundada oma keskkond sobivaks liikumispuudega lapselegi. Kui iga Eesti lapse tutvuskonda kuulub vähemalt üks erivajadusega laps, võime olla kindlad, et hoolivus ühiskonnas kasvab.