Noored soovivad 920eurost palka

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha.
Raha. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuni 29aastaste tööotsijate kandideerimisaktiivsus on aastaga tõusnud 4,4 protsenti ja noorte palgasoov jääb alla Eesti keskmisele palgaootusele, kuid see ei korva tööandjate silmis vähest töökogemust ja noorte tööturule sisenemine on endiselt probleemne, selgub CV Keskuse uuringust.

Euroopa Liidus on alla 29aastaste üks suuremaid probleeme töötus ja hiljutisest riigikontrolli kokkuvõttest selgus, et Eestiski ei töötanud ega õppinud eelmisel aastal 34 000 noort vanuses 15–29 aastat.

Ehkki noorte kandideerimisaktiivsus tõusis mullu 4,4 protsenti ja on viimase nelja aastaga kasvanud koguni 17 protsenti, ei ole tööjõupuudusest tingitud aasta-aastalt keerulisem olukord tööturul lihtsustanud noorte sisenemist tööturule. Seda suuresti tööandja ja -otsija ootuste lahkhelide tõttu.

"Paljudele noortele saab tööturule sisenedes saatuslikuks vähene või hüplik töökogemus. Nooremale põlvkonnale on ette heidetud soovi liiga kiiresti karjääriredelil edasi liikuda, püsides ametikohal alla kahe aasta, ja põlvkondadevahelised erimeelsused jätavad noored tööturul nõrgemale positsioonile," ütles CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.

"Vanemad põlvkonnad hindavad kõrgelt töötahet ja stabiilsust, eeldades, et äsja tööturule sisenenud noor on samamoodi kui nemad karjääri alguses valmis iga hinna eest töökogemust hankima. Sage töökohavahetus või vähene töökogemus ongi peamised töölesoovija välistamise põhjused kandideerimisprotsessis. Y-generatsioonile on seevastu omane soov kiiresti karjääriredelil edasi liikuda, kuid pärast kooli lõpetamist tööturule sisenedes tulevad esimesed tagasilöögid. Kui ootuspärast töökohta ei leita, jäävad paljud noored paremat pakkumist ootama," rääkis Auväärt.

Üle 10 500 palgasoovi analüüsimisel selgus, et kuni 29aastased tööotsijad tahtsid tänavu 920eurost palka. Kõrgharidus annab küll tööotsijale lisavõimalusi, kuid kergitab paralleelselt ootusi. Kõrgharidusega noore palgasoov küünib 1080 euroni. Samuti torkab noorte soovides silma endiselt suur sooline palgalõhe, kus mehed küsivad üle 1000eurost brutopalka, kuid naiste palgasoov on 795 eurot.

"Mida kergekäelisemalt valib noor oma haridustee, seda keerulisem on tal pärast kooli lõpetamist töökohta leida. Tööandjad hindavad oskusi ja noorelt ennekõike ka tahet end tööturul tõestada. Soovitaksin noorel enne õpinguid põhjalikult kaaluda, kas tema soovitud erialal tööturul nõudlust on, kuna kõrghariduse omandamine ei tohi olla lapsepõlve pikendus, vaid esimene aste karjääriredelil," ütles CV Keskuse värbamisosakonna juht Renita Käsper.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles