Piltuudis: meri uhub Pärnu randa surnud metssigu

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu rannast on sel sügisel leitud viis surnud metssiga. Selle oma otsa leidnud metsanotsu avastas pühapäeva pärastlõunal rannas jalutaja.
Pärnu rannast on sel sügisel leitud viis surnud metssiga. Selle oma otsa leidnud metsanotsu avastas pühapäeva pärastlõunal rannas jalutaja. Foto: Gerd Richter

Pärnu rannast on sügise jooksul leitud viis surnud metssiga, viimane neist maeti maha selle nädala alguses.

Pärnu randa hooldava OÜ Kesklinna Parkide töödejuhataja Kalju Villota sõnutsi oli viimase, Rannahotelli lähedale veepiirile uhutud kärssnina leidmisega tublisti tegemist, sest korjus oli juba mattunud merelt tulnud veetaimede alla.

Veidi rohkem kui aasta Eesti territooriumil levinud sigade Aafrika katku tõttu peavad ranna hooldajad esmalt kutsuma surnud metssiga takseerima veterinaar- ja toiduameti esindajad, kes proovid võtavad, tegemaks kindlaks, kas loom oli nakatunud surmavasse tõppe.

Seejärel tuleb loom maha matta. Taudi tõkestamise eesmärgil peaks matma leiukohta, aga supelranna liiva sisse surnud sigu siiski ei maeta, need viiakse mujale.

Villota jutu järgi maetakse surnud loomad kahe-kolme meetri sügavusse hauda.

Veterinaar- ja toiduameti Pärnumaa veterinaarkeskuse juhataja Raivo Mogilnõi ütles, et Pärnu rannast sel sügisel leitud surnud metssigadel ohtlikku nakkust pole olnud. Ta lisas, et meri on metsseakorjuseid randa uhtunud ka Audru pool ja Tahkuranna vallas, kuid neiltki võetud proovid on haiguse suhtes negatiivseks osutunud.

Villota jutu järgi toob meri surnud loomi randa igal sügisel. "Varem pole nii suurt kära olnud. Nüüd, kui sigade katk on Eestisse jõudnud, pööravad inimesed sellele rohkem tähelepanu," märkis ta.

Ei Villota ega Mogilnõi osanud täpselt seletada, kuidas lõpnud metssead randa jõuavad. "Ilmselt hakkavad nad kusagilt ujuma ja upuvad jõu raugedes enne soovitud kohta jõudmist," arvas Mogilnõi.

"Edelatuuled toovad korjused randa," lisas Villota.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles