70 aastat venekeelset haridust Pärnus

, Vene gümnaasiumi õppealajuhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
24. novembril 70. aastapäeva tähistanud Pärnu Tammsaare kool on ainuke venekeelset haridust andev õppeasutus Pärnumaal.
24. novembril 70. aastapäeva tähistanud Pärnu Tammsaare kool on ainuke venekeelset haridust andev õppeasutus Pärnumaal. Foto: Erakogu

24. novembril 70. aastapäeva tähistanud Pärnu Tammsaare kool on ainuke venekeelset haridust andev õppeasutus Pärnumaal.

Tammsaare kooli nagu selle eelkäijate Pärnu 3. keskkooli ja vene gümnaasiumi uksed on alati avatud kõigile, kes peavad lugu vene keelest ja kultuurist. Ja huvilisi on aastate jooksul olnud palju. 1994. aastal õppis 39 klassikomplektis kokku 1222 õpilast ja neid õpetas 82 õpetajat.

Esimese kümne aasta vältel vahetas kool hooneid (L. Koidula nimeline 2. keskkool Nikolai tänaval, Kuninga 29) ja sai endale nime: Pärnu 3. Keskkool. Kooli tulid tööle noored õpetajad, tulvil energiat ja entusiasmi, kes osalesid aktiivselt koolielus ning lavastasid õpilastega etendusi, õppisid tantse ja moodustasid ansambli, töötasid balletistuudio ja nukuteater. Kool kasvas ja nii avati filiaalid Pühavaimu ja Karja tänaval. Esimese lennu lõpetas 1948. aastal seitse õpilast. 1953. aastal veebruaris toimus esimene vilistlaste päev, mille algatasid 1952. aasta lõpetajad. Seda päeva korraldatakse koolis senini.

Kooli ajaloo teisel kümnendil loodi poiste puhkpilliorkester. Noorte seas oli väga populaarne langevarjusport. 1964. aastal toimus esimest korda keskkooli lõpetajatele tutipidu. Selle perioodi tippsündmus oli 1. septembril 1965, kui koolipere kolis päris oma majja Tammsaare puiesteele. Selles majas 50 aasta vältel kool kasvas ja arenes, kujunedes omanäoliseks õppeasutuseks, kus päevad möödusid nagu mujalgi koolides. Õppetöö toimus riikliku õppekava alusel, samal ajal püüti säilitada seda, mis on igale inimesele tähtis: oma keel, kultuur ja tavad. Vene kultuuri hoidmiseks on kool üle 20 aasta korraldanud folklooripäevi, mis on kasvanud festivaliks ja mis tipneb iga-aastase heategevuskontserdiga Pärnu linna elanikele.  

1995. aastal anti koolile gümnaasiumi staatus ja sellega algas kooli ajaloos uus etapp: lisandus õppeaineid, eesti kirjandust hakati õpetama eesti keeles, õhtuti töötasid majandusklassid. 1999. aastal istutati A. Puškini 200. sünniaastapäeva auks kooli ette tamm ja igal aastal luuletaja sünniaastapäeval loevad õpilased puu juures tema luulet. 2000. aastal moodustati Pärnu Vene gümnaasiumi esimene õpilasomavalitsus, kes hakkas välja andma koolilehte Gümnasist. Kooli koorid ja tantsukollektiivid osalesid aastaid edukalt rahvusvahelisel festivalil Slaavi Pärg.

Koolis väärtustatakse eesti keelt ja kultuuri. Eesti rahvatantsu ringi ja laulukoori Mesilane õpilased on osalenud XI noorte laulu- ja tantsupeol "Maa ja ilm" ja XIX tantsupeol "Aja puudutus. Puudutuste aeg". Õpilasesindus korraldab algklassilastele konkurssi Tubli Kodanik. Juba üheksa aastat on toimunud üleriigiline emakeelepäevale pühendatud eesti keele pidu algklassidele. Koolis on ellu viidud mitu projekti: " Eesti kirjandus mu arm", "Eesti kirjandus läbi teatri prisma", "Sinine ja must ja valge". Nende eestvedajad on olnud eesti keele õpetajad.

Viimaste aastatega on meie kool muutunud nii väliselt kui sisemiselt. 2013. aastal liitus kool varase ja hilise keelekümblusprogrammiga, alustas üleminekut osalisele eestikeelsele õppele põhikoolis. Oma tegevuses ja plaanides muutume järjest avatumaks ja käime ajaga kaasas.

Meie kooli eripära on selles, et paljude õpilaste perede kolm-neli põlvkonda on õppinud siin ja lõpetanud meie kooli. Kool moodustab suure kogukonna, kus kõik on omavahel tuttavad ja sõbrad ja koolisündmustest võtavad osa kõik. Õpilased, õpetajad, vilistlased ongi ühtehoidev Pärnu Tammsaare kooli pere.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles