Baaridaamid on saanud öösel nii peksa kui mehele

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piiri kioski pikaaegne baaridaam Juta Odolaždsenko toitis inimeste kõrval tänavu suvel sõbralikku rebast, kes käis kioski uksel viinerit lunimas.
Piiri kioski pikaaegne baaridaam Juta Odolaždsenko toitis inimeste kõrval tänavu suvel sõbralikku rebast, kes käis kioski uksel viinerit lunimas. Foto: Urmas Luik

Pärnu öösel avatud söögikohtades tuleb alatasa ette nii purjutajate vahelist ärplemist, sõrmedega söömist kui baaritöötajatega kurameerimist.

Pärnu kesklinnas asuva Nikolai Lehtla juhataja Helena Tammela kinnitusel saabub neil sügistalvel kiireim tööaeg kella kahe ja nelja vahel öösel, kui inimesed hakkavad klubidest lahkuma.

Lehtla on nädalavahetusel avatud kella kuueni hommikul ja köök lõpetab töö pool tundi enne sulgemist ehk selle ajani saab tellida kõike menüüs leiduvat.

“Söömas käiakse öösel nii palju, et ooteaeg võib ulatuda isegi 30 minutini,” ütles Tammela. “Muidugi juhtub, et purjus inimesed ei saa aru, miks nad peavad nii kaua ootama. Mõni tuleb viis minutit pärast tellimist leti juurde toitu nõudma ja mõni tahab isegi raha tagasi saada. Lihtsam on siis raha tagasi anda kui joobes kliendiga vaielda.”

100 burgerit ööga on tavaline

Teiseks öiseks hittkohaks on pärnakatel kujunenud Riia maantee äärde linnapiirile jääv Piiri kiosk, kuhu sõidetakse kohale kas oma auto või taksoga.

“Öösel käimine sõltub palgapäevadest ja sellest, mis Pärnus toimub,” tõdes Piiri kioski juhataja Anne Talv. “Noored tahavad ikka ju kuhugi edasi minna, kas istuda või teha 100 grammi. Samuti tahavad nad peolt tulles süüa. Kui tuleb korraga mitu autotäit inimesi, ulatub järjekord uksest välja. Aga meie kaubamärk on kiirus ja toidu saab kätte ruttu.”

Piiris on minevamad road hamburgerid ja kartulisalat šnitsliga.

“100 burgerit on suvel ööpäevas normaalne, talvel nii palju ei lähe. Suuremate ürituste ajal läks meil päevas isegi 300 burgerit,” avaldas Talv.

Et hamburgerid on öiste pidutsejate seas popid, kinnitas Tammelagi. Lehtla teine öine hitt on lastepraad. “Eks inimesed tea, et meil on suured praed, ja võtavad lasteprae sellepärast, et see on väiksem,” selgitas juhataja. “Samal ajal on mõni öelnud, et tal tuleb öösel lihtsalt friikate ja viineri isu.”

Piiri kioskil on püsikunde, kes sageli käib hommikul kell viis söömas heeringat hapukoorega ja tellib kõrvale õlle.

“Ikka juhtub, et ta kustub ära ja magab siin, nina hapukoores,” naeris aastaid Piiri kioskis baaridaamina töötanud Maie Vesselov. “Ta ei tülita kedagi ja kohe ei hakka välja ajama. Kui jäi vähesest täis, ju ka taastub kiiresti. Pealegi, kuhu sa talvel teda ikka ajad?”

Ärakukkumisi tuleb ette Lehtlaski. Tammela märkis samuti, et unist kundet ei kihutata tänavale, vaid lubatakse tal edasi istuda, kui ta ärkvel püsib. Kui aga inimene on tõesti väsinud, peab ta otsima magamiseks sobivama koha.

Noormehele anti vitsa

Tammela ei mäleta, et keegi oleks öösel võõrasse lauda tellitud söögi pintslisse pannud, küll lähevad road mõnikord samas seltskonnas vahetusse. “Kolm meest tellivad ühte lauda kolm eri praadi, aga kui teenindaja neid viima läheb, ei mäleta nad, mida nad tellisid,” kõneles Lehtla juhataja. “Üsna tavaline on, et üks sööb teise prae ära ja too tõstab kisa, et talle toodi vale toit.”

Öösiti tuleb ette nii üksjagu lagastamist kui sõrmedega söömist. “Noorte seas levib omapärane trend, millest me ei ole veel aru saanud,” rääkis Tammela. “Nad tellivad toidu karbiga kaasa ja maanduvad sellega siis laua taga või õues terrassil ja hakkavad näppudega sööma. See meile kindlasti ei meeldi. Võiks ju vähemasti noa-kahvli küsida. Tavaline on, et suur osa pelmeene maandub taldrikult laua alla.”

Samalaadset fenomeni on täheldanud Talv. “Kõige rohkem ajabki naerma, kui inimene ostab söögi karbiga ühes ja siis sööb ukse kõrval väljas või autos,” lausus ta.

Kui Lehtlas on öösel administraator, kes üritab konflikte ennetada, siis Piiri kioskis tulevat ikka ette kaklusigi. “Mõni kohe tahab kakelda,” märkis Vesselov.

Markantne lugu juhtus söögikohas möödunud suvel. “Tuli täisealine, 19aastane noormees ja ülbitses siin, näitas mulle keskmist sõrme ja ütles halvasti,” meenutas Vesselov. “Veidi hiljem tulid veel kaks meest ja noormees hakkas nendega ärplema.”

See aga külalistele ei meeldinud, nood viisid ärpleja õue, murdsid võsast vitsa, võtsid tülinorijal püksid jalast ja andsid korralikult kere peale. “Pärast helistas vitsa saanu politseisse, aga usun, et politseilegi oli see juhtum paras naljanumber,” muigas baaridaam.

Baaridaame saadab menu

Nii Tammela kui Talve kinnitusel on nende baaridaamid alati olnud vastassoo seas kõrges hinnas.

“Ma ei tea, et keegi oleks omale töölt peika leidnud, aga lilli ja šampanjat tuuakse baaridaamidele küll,” muheles Tammela.

“Šokolaadid ostetakse siit sageli ära meie baaridaamidele. Tuleb ette, et mõni mees kurdab siin oma rasket elu. Hiljuti sattus meile keset esmaspäeva napsine noormees, kes hakkas teenindajatele kirju kirjutama. Kirjutas valmis ja tõi letile,” lisas Lehtla juhataja.

Talve kinnitusel on nende töötajatel läinud paremini. Väidetavalt leidsid kaks Piiri kioski baaridaami omale kundede seast kaasa.

Aastaid tagasi juhtus Vesselovil, vastupidi, ebameeldiv lugu, kui suusamaskidega mehed öösel Piiri kioskit röövisid.

“Üks mees tuli sisse, hüppas üle leti ja sain viis–kuus pauku jalaga,” meenutas naine. “Mind viidi EMOsse, sõrmeluu oli katki.” Röövlid haarasid kaasa kassaaparaadi, kus oli 2400 krooni ehk umbes 153 eurot.

Hiljem said kioski töötajad teada, et röövlid tahtsid saadud raha eest osta metallidetektori, millega maa seest varandust otsida.

“Pärast oli röövel veel mõnda aega vabaduses ja käis siin mitu korda küsimas, kas enam ei saagi raha,” lisas Vesselov.

Juhtunu järel soovitas politsei Piiri kioskil müüa öösel toitu luugist, kuid Talve kinnitusel ei kavatse söögikoht seda teed minna, sest niiviisi kauplemine oleks kundele tülikas. “Kui on ebamugav, läheb klient ju mujale,” põhjendas ta.

Piiri kioskit tuntakse kohana, kust pidutsejad üritavad öösel alkoholi kaasa osta. Juhataja teatel peavad nad rangelt seadustest kinni ja keelatud ajal kinnist pudelit ei müü.

“Võtame alati pudelil korgi ära, aga ostjad on muutunud nii teadlikuks, et neil on oma korgid kaasas,” avaldas Vesselov. “On isegi juhtunud, et inimene tuleb purgi või ämbriga ja kallab siis avatud pudelist alkoholi ukse taga sinna.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles