Lõppeva aasta esimene advendihommik oli Päikesejänku lasteaias eriline, sest külla tulid sõbrad Vana-Pärnu keskusest.
Päikesejänku advendihommik sidus põlvkonnad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plaane peeti juba ammu. Koostöö algas üle aasta tagasi, kui meie lasteaia vanema rühma lapsed viisid memmedele-taatidele eakate päeval külakosti. Leiti, et kohtuda võiks edaspidigi, sest sellised koosolemised on suurepärane sild eri põlvkondade vahel ja aitavad kaasa kultuuri ning traditsioonide säilimisele. Lepiti kokku Päikesejänkude kohtumine naisansambliga Hõbene, et üheskoos minna vastu alanud advendiajale. Valiti välja lauludki ühislaulmiseks.
Nii kogunesid lasteaia saali kuuse ümber väikesed päkapikud, nende õpetajad ja maitsekas esinemiskostüümis heatujulised vanaprouad. Laulud talvest, vanavanematest, jõuludest kõnelesid väärtustest, mis on igale põlvkonnale armsad ja olulised. Ühislauludeks valitud Maasalo „Jõulukellad“ ja Wirkhausi „Tiliseb, tiliseb“ tekitasid lastes äratundmisrõõmu. Neid lauldes oli sära silmis nii väikesel kui suurel. Päikesejänkud ise esinesid Riine Pajusaare lauluga „Lõbusad päkapikud“, mis on aastatega juba meie lasteaia jõuluhümniks saanud.
Ei puudunud üllatuski. Laulumemmed olid kaasa meelitanud kaks „pillipapat“, kes tutvustasid ja mängisid suupilli ning akordioni, tõmbasid lõõtspilli ja karmoškat. Kes siis maldab paigal istuda, kui pillihääl kostab?
Aili Koodi üle antud kommikoti sisu jaotati sõbralikult. Jätkus kohvi ja kooki külalistelegi. Suupillipalaga tänati kokkasid maitsva kohvikõrvase eest.
Iga rühm viis kuuseküünlalt rühma kaasa advenditule ja koosolemisest tänutunde.
Järgmine kord läheme jälle meie väärikatele külla. Nii saavad vanaemad-vanaisad aimu meie tegemistest ja meie kaeme nende ettevõtmisi.