Arvutil pole tundeid ega lasteaias käivaid sõpru

Koolivaliku kõige olulisemateks kriteeriumideks saavad registreeritud elukoha kaugus koolimajast ja koolide mahutavus. Pärnu linnavalitsuse haridusnõuniku Katrin Markii sõnutsi mõõdetakse kooliteed jalgsiteekonna meetritega ja eelis on neil, kes elavad koolile lähemal.

“Mõnda puukuuri võib olla sisse kirjutatud kaks korda rohkem lapsi, kui kesklinna koolidesse mahub. Kuhu te nad siis panete? Kuninga tänava põhikooli klasse juurde ei tehta, kas saadate Raekülla?” küsis Koidula gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo, kelle kesklinnas elav laps sügisel kooli läheb.

“Ei määrata Raekülla, vaid kodule kõige lähemasse kooli,” vastas Markii, pidades Kaldo kartust alusetuks. Tema jutu järgi pole linnavalitsus fiktiivseid sissekirjutusi uurinud, kuid võib seda vajadusel teha.

Elada tuleb koos vanemaga

Kooli võetakse ainult Pärnu linna sissekirjutatud lapsi. Need peavad elama vähemalt ühega vanematest samal aadressil, vanaema-vanaisa arvesse ei lähe.

Kuhu pannakse Vana-Pärnu lapsed, kel oma linnajaos põhikooli pole? Markii väitel peavad nad minema Ülejõe põhikooli, mis sest, et näiteks Soo tänava lõpust on sinna kolm kilomeetrit, bussid otse ei sõida ja vanemad käivad kesklinnas tööl.

Kuninga tänava põhikooli direktor Urve Krause tundis huvi, kuidas tunneb arvuti ära eri perenimega lapsed ja üheskoos elava kärgpere kõik kooliminejad. “Kõik lapsed on rahvastikuregistris seotud vanemaga. Võetakse välja seotud inimesed,” lausus Markii.

Osa lapsi ei pruugi kooliminekuks küpsed olla, osa on erivajadusega. Markii jutu järgi jääb peale Arno komisjongi lastega tegelema, tehes koostööd lasteaedade, õppenõustamiskeskuse ja Rajaleidjaga.

Krause hinnangul tuleks igati vältida olukordi, kus arvuti tunnistab lapse koolikõlblikuks, ent hiljem tuleb vanematele ja lapsele vastupidist selgitada.

Markii andmetel avatakse Kuninga tänava ja Vanalinna põhikoolis kaks ning Mai, Ülejõe ja Raeküla koolis neli esimest klassi. Normklassis on 24 õpilast, millele linnavalitsuse loal võib paar last lisada.

Kuidas ja millal vabad kohad tekivad? Markii jutust selgus, et pärast kooli ja kodu vahelise kauguse mõõtmist ning rahvastikuregistri ja koolide abil õdede-vendade väljaselgitamist valitakse välja igasse klassi 24 õpilast ja lapsevanem näeb, kas tema lapsel õnnestus soovitud kooli pääseda. Kui vanem 20. aprilliks kooliminekut ei kinnita, on koht vaba, samuti võivad vabu kohti tekitada hiljem kooli minevad ja erivajadustega lapsed.

Seega jäävad arvutisüsteemi vigade parandamiseks vaid vähesed kohad, kuhu avalduse esitanud lapsevanemad üldse saavad konkureerida. Lastest, kelle elukohaks on aadressi täpsustamata registreeritud Pärnu linn, tuleks varakult teada anda, pärast järgmise aasta 10. märtsi sisse kirjutatud lapsed ei pruugi soovitud kooli pääseda.

Lähim kool võib täis olla

Kuna koolipiirkonnad ei moodustu tänava täpsusega määratud piirkondadest, vaid koolide klassikomplektide arvust sõltuvatest “tõmbekeskustest”, ei saa lapsevanemad enne Arno mõttetöö lõppu teada, kuhu nende laps määratakse. “Kas minu laps läheb Kuninga tänava põhikooli või Mai kooli?” küsis Cibuse taga Väike-Jõe tänaval elav Lisett Heil. Kuninga tänava kool on lähemal, aga seal on vaid kaks klassikomplekti. 2,2 kilomeetri kaugusele Mai kooli tuleks bussiga sõita.

Kesklinnas asuvate Kuninga ja Vanalinna kooli vahel pole selgelt eristuvat piirjoont. Markii avaldas lootust, et kahe kooli vahel tekib laste ristvahetus ja igaüks leiab soovitud kooli.

“Peame arvestama kooli mahutavust. Jälgima, et mõnes koolis poleks tühje klasse ja mõnes koolis on kaks vahetust,” ütles Markii.

Seni on suurim tung olnud kesklinna ja Mai koolidesse, Raeküla põhikooli pannakse laps vastumeelselt. Ülejõe kooli tahavad pääseda Sauga valla lapsed.

“Töötan kesklinnas. Laps saab küll hommikul ilusasti Raeküla kooli, kuid muusikakooli on tal üksi keeruline minna,” rääkis üks lapsevanem. Markii sõnas, et seaduse järgi on oluline üldhariduskooli, mitte huvikooli lähedus.

Arno tundetuse pärast ei pea muretsema lapsevanemad, kes soovivad lapse panna kakskeelsesse Tammsaare kooli, Ülejõe kooli muusika-, Raeküla kooli spordi- või mõne Pärnu kooli erivajadustega laste klassi. Nendesse pääsemise otsustavad inimesed.