Pärnu Liblika lasteaias toimus jäätmetekke vähendamise nädal ehk laste sõnul prüginädal.
Liblika lapsed mängisid prügiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesmärk oli lastele teadvustada, kui palju tekib igapäevaelus prügi ja kui oluline on anda oma pisike panus, et prügi tekiks vähem ning see ei risustaks ümbrust. Pakkusime ideid, kuidas mõni tarbetu asi saaks uue elu.
„Mis on prügi?“ küsisid õpetajad lastelt nädala alguses, kui prügi teemaga algust tehti.
„Prügi on üks hästi must ja räpane asi ja siis see kogu aeg haiseb,“ arvas nelja-aastane Teir. „Prügi on selline asi, mida on väga palju ja mille viib prügiauto ära,“ pakkus viiene Ranno. „Pisikuid on täis,“ teadis neljane Kristofer. „Prügi sisse ei tohi hüpata ja suhu ei tohi panna,“ manitses viiene Romek. „Prügi teeb riided mustaks,“ muretses viieaastane Liisa.
Nädala lõpuks oldi juba oluliselt asjatundlikumad. „Pakend. Paber. Klaas. Vanaks läinud söök,“ kõlasid vastused läbisegi.
Prüginädala päevad olid tegusad ja põnevad. Lapsevanemate abiga tekkisid rühmadesse väikesed pakendikeskused. Pakendeid oli tore uurida, võrrelda ja sorteerida, aga neist sai ju ka meisterdada. Nii valmistati papptorudest lumememmesid, käevõrusid, jõulukaunistusi ja lendkalasid, piimapakkidest kasse, jogurtitopsidest madu, piimapudelist automudel ning kohupiimatopsid sobisid hästi kreemikookide valmistamiseks. Noorema rühma õpetajad konstrueerisid jääkpaberist Prügikolli.
Õpiti pakendeid värvima ja eri viisil ühendama ning tasapisi hakati iseenda ideid välja pakkuma: missuguseid karpe, topse ja pabereid oleks vaja näiteks laeva, lossi või raketi ehitamiseks, kuidas veel kasutada mõnda purki või tetrapakki jne.
Lõbusaid ja õpetlikke toimetusi oli rohkesti: koolieelikutel käis külas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud Paikre OÜ projekti maskott Vares ning jagas omakorda õpetusi, kuidas jäätmeid vähendada ja sorteerida.
Nädala menukaim sündmus oli aga Liblika õpetajate ühistööna loodud näidend „Vaat, mis juhtus loomadega!“. See jutustas väga emotsionaalsel viisil metsloomadest, kes sattusid suurde hädaohtu, kui üks hooletu perekond oli metsa vedelema jätnud kogu oma piknikul tekkinud prügi. Näidend oli ühtaegu naljakas ja kurb ning sai õige muinasjutu kombel õnneliku lõpu. Näidendi-mets sai puhtaks ja näidendi-lapsed õppisid päris laste käest, kuidas kõike koristada ja sorteerida.
Järgmisel päeval Niidu metsas jalutuskäigul olid lapsed varmad metsa all prügi märkama ja lubasid, et nende enda prügi ei hakka küll mitte kunagi sedaviisi loodust risustama.