N, 25.04.2024
Ilm
Horoskoop
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Toimetus
Klienditugi
RUS
ENG
Tellijale

Priit Aimlat seob kodukohaga üks armastus

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale Priit Aimla sõidab Pärnu-Jaagupisse proovi mehi Päärdust, Vana- ja Kivi-Vigalast, Järvakandist, Pirgust, Ertsmalt ja Pärnust. Nende jaoks on see elustiil, pealegi kuuleb seal ühe eakama liikme Heiti Tõnissoni nalju, nagu: “Ega me sellepärast vanad ole, meil on lihtsalt pikk minevik!”
Peale Priit Aimla sõidab Pärnu-Jaagupisse proovi mehi Päärdust, Vana- ja Kivi-Vigalast, Järvakandist, Pirgust, Ertsmalt ja Pärnust. Nende jaoks on see elustiil, pealegi kuuleb seal ühe eakama liikme Heiti Tõnissoni nalju, nagu: “Ega me sellepärast vanad ole, meil on lihtsalt pikk minevik!” Foto: Urmas Luik

Pole ime, et Pärnu-Jaagupis mängivad kõrvuti vanad ja noored juba 150. aastat innuga puhkpilli, sest Priit Aimla reipus ja optimism nakatavad hoobilt meidki, kui koos fotograafiga rahvamaja uksest sisse astume.

Vähemalt viis meest puhub Pärnu-Jaagupi pasunakooris pilli juba sellest ajast, kui nüüd rahvusooperi Estonia trompetirühma kontsertmeistri ja dirigenditöö kõrvalt kodukoha kollektiivigi juhatav Aimla kaheksa-aastase poisiklutina isa kõrvalt oma esimesi samme selle poole astus.

“Jõle ammu sündisin, teid polnud olemaski siis,” muheleb Aimla mulle otsa vaadates. (Aimla on sündinud 1963. aastal.)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles