Korteri varjatud vead ehmatasid heauskset ostjat

Kindlasti tuleks enne tehingu tegemist põhjalikult vaagida, kas ihaldatava maja või korteri eest tasub käia välja summa, mida müüja küsib, või mõelda, kui otstarbekas plaanitav ost üldse on.

Ometi võib juhtuda, et inimene soetab kinnisvara, millel ilmneb mõni viga, millele ostja ei osanud tähelepanu pöörata.

Kivid kukkusid

Nii juhtus möödunud aasta jaanuaris kinnisvaraga tegelevalt ettevõttelt Pärnusse Liiva 3 majja korteri ostnud noore naisega, kes avastas pärast uude koju sisse kolimist, et sealseid ahje peab kaks korda päevas kütma, kui on soov end vähegi inimväärsena tunda. Hoolimata sellest, et kinnisvarabüroo Uus Maa maakler kinnitas talle enne tehingu sõlmimist surmkindlalt, et ahjud hoiavad korteri kaks päeva soojana.

Päästeamet oli teist meelt. Ametnikud, kes käisid omanikku vahetanud korteris küttekoldeid kontrollimas, andsid käsu ahjud sootuks külmana hoida, sest need olid kasutuskõlbmatud ja tuleohtlikud.

“Panid keelu peale, ütlesid, et neid ahje ei tohi mingil juhul kütta,” meenutas korteri ostnud 20-aastase naise ema Tamara-Aleksandra Põdra. “Kivid kukuvad, praod on sees,” kirjeldanud päästeamet ahjude seisukorda korteri uuele omanikule.

Ostu-müügilepingus seisis, et küttekolded toimivad. Põdra on veendunud, et müüja hoidis ahjude halba seisundit meelega salajas. “Meile müüdi korter, millel on varjatud vead,” sõnas ta kaljukindlalt.

Teisalt, mismoodi on võimalik varjata pragulise ahju vigu, liiati kui kivid selle küljest pudenevad? “Kui on ilus kipssein, laminaat on maas ja kõik on värskelt renoveeritud, siis ei näe, mis seal all on,” põhjendas Põdra.

Korteris, mille Põdra nooruke tütar soetas, olid ahjud ja korstnajalad kipsiga kaetud. Niisiis polnud nende seisukord ostjale näha ja tütarlaps, kes polnud varem kinnisvara ostnud, ei saanud ilusaid siledaid seinu vaadates arugi, et ahju katavad kipsplaadid.

Valetati?

“Tunnen, et meile valetati,” sõnas Põdra. “Lihtsalt selleks, et tehing ära teha.”

Tehingut vahendanud maakler ei soostunud Liiva 3 korteriga seonduvat Pärnu Postimehele kommenteerima, sest olukord leidis kohtuvälise lahenduse. Ega tal olnudki suurt vajadust midagi kosta, sest kinnisvara varjatud vigade kõrvaldamine pole maakleri asi. Vastutus lasub müüjal.

Pärast pettunud ostja ja müüja vahel lahvatanud enam kui aasta kestnud vaidlust jõudsid asjaosalised tänavu augustis tõepoolest kokkuleppele, ilma et nad oleksid pidanud võtma ette pikka tülikat kohtuteed. Küll jäi õhku põhimõtteline küsimus: kellele peaks maakler, kes esindab nii ostjat kui müüjat, olema lojaalsem?

Eesti kinnisvaramaaklerite koja heade tavade koodeksi järgi ei anna koja liige kinnisvaraobjektide ja kinnisvaraturu kohta tahtlikult valeinfot. Samuti kehtestab kinnisvaramaaklerite teenusestandard vähimad nõuded teabele, mida maakler peab esitama ostjale, kui ta tegutseb lepinguliselt müüja huvides. Muu hulgas on maakler kohustatud teavitama ostjat talle avaldatud või teadaolevatest objekti puudustest.

Niisiis pole kinnisvaramaaklerite koja juhatuse esimehe Ardo Lepa sõnade kohaselt mingit õigustust maakleri tööle, kui ta on tahtlikult varjanud vahendatava kinnisvara tegelikku seisukorda ja puudusi.

“Kui vastata küsimusele, kellele peaks maakler olema lojaalsem, kas müüjale või ostjale, siis seaduse järgi peab maakler vaieldamatult tegutsema selle poole huvides, kellega tal on sõlmitud leping teenuse osutamiseks,” sõnas Lepp. “Kui päevakorras on lepingu läbirääkimised, peab maakler seisma oma kliendi huvide eest.”

Kõigi õnn on tähtis

Lepa jutu järgi on oluline, et kõik oleksid rahul. “Maakleri töö on otsida kompromisse, sest kõigi eesmärk on jõuda eduka ja nii ostjat kui müüjat rahuldava lepingu sõlmimiseni,” selgitas kinnisvaramaaklerite koja juhatuse esimees. Küll rõhutas ta, et ostjale valeteabe teadlik esitamine on lubamatu.

Pole võimatu, et kümneaastase kogemusega kinnisvaratehingute vahendaja ei valetanud ostjale eesmärgiga müügiga kiirelt ühele poole saada. Ta ei pruukinud teada, et ahjud on kasutuskõlbmatud. Võib-olla uskus ta oma kliendi juttu kaks päeva tuba soojana hoidvatest ahjudest ja rääkis kuuldu ostjalegi edasi.

Kinnisvaramaaklerite koja juhatuse esimees pidas võimalikuks, et maakler võis kinnitada ahju väga head seisukorda müüja väidetele tuginedes. “Maakler, kes polnud selles majas ise elanud ja ahju kütnud, ei saanud teada, milline on ahju tegelik seisukord,” põhjendas ta. “Kui müüja oli teadlikult varjanud maakleri eest ahju seisukorda, ei saa maakler selle eest vastutada. See on varjatud puudus, mille eest vastutab müüja.”

Küll möönis Lepp, et olukord on hoopis teine, kui maakler teadis ahju tegelikust seisundist ja varjas seda ostja eest. “See on lubamatu ja sellise käitumisega on maakler rikkunud kutse-eetikat ja seadust.”

Kinnisvaraarendusega tegeleva ettevõtte esindaja ei soostunud ütlema, miks otsustati kliendile müüa mitteköetav korter. “Minu andmete kohaselt on kõik probleemid lahendatud ja osapooltel teineteisele pretensioone ei ole,” sai Pärnu Postimees arupärimise vastuseks.

Põdra sõnutsi põhjendanud kinnisvaraettevõtja probleemi sellega, et nemadki on korteri kelleltki ostnud ega olnud samuti selle seisundist teadlikud. Küll ei takistanud see neil kahes eri lepingupunktis välja tuua, et korteri mõlemad küttekolded on nõuetekohases korras.