Kuidas käib maakarja päästmine?

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaveise ühingu juhatuse esimees Malle Unt koos viimase päästetud loomaga, kes on üks karja kauneimaid.
Eesti maaveise ühingu juhatuse esimees Malle Unt koos viimase päästetud loomaga, kes on üks karja kauneimaid. Foto: Urmas Luik

Eesti maaveise kaitse ühingu liikmed on entusiastid, kes sõidavad mööda riiki ja uurivad karjamaadel rohtu mäluvaid lehmi.

Nad tunnevad maaveise kohe ära. Loomad kuuluvad tavaliselt memmekestele, kes suhtuvad lehma nagu lemmiklooma – armastusega. Suurtootmise seisukohast on maaveised ebaproduktiivsed, seepärast neid ongi nii vähe jäänud.

Eesti maaveise kaitse ühingusse kuuluvad Malle Unt, Ädu Leesment ja Enn Tomson jälgivad Maalehe kuulutuste rubriiki, kus väljas lehmade müügi soovid. Viimane kuulutus juhatas nad Järvamaale Oisusse, kus kaht pisut üle kümne aasta vanust lehma ootas lihakombinaat. Selgus, et 83aastane proua ei saanud loomadega enam hästi hakkama ja oli sunnitud midagi ette võtma, aga lihaks neid viia oli kahju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles