Kust saab juua, kuhu matta langenud, kuidas kaitsta provianti marodööride eest ja kuhu suunata põgenikemassid – need on vaid osa küsimustest, millega omavalitsuse juhid sõjaolukorras silmitsi peavad seisma.
Sõjaaeg: kuidas jääda ellu?
Sest nagu Kaitseliidu Lääne-Eesti malevate suurõppuse Orkaan raames kohalike omavalitsuste juhtidele korraldatud koostööharjutuse juht, Pärnu linnapea leitnant Romek Kosenkranius kolleegidele märkis, jäävad omavalitsused eriolukorra eskaleerumisel sõjaolukorraks sisuliselt üksinda.
Riigi ressursid lähevad NATO vägede tegevusvabaduse tagamiseks, mistõttu enam ei saa arvestada sellega, et Kaitseliit või kaitsevägi kindlasti appi saadetakse, nagu näiteks üleujutuste või muude kriisiolukordade puhul.
Tuleb hakkama saada sellega, mis kohapeal endal olemas. Mõelda, kes kaevab kraavi, kui valla parim kopamees on rindele kutsutud, või kuidas saada voolu, kui vaenuvägi on elektriliinid puruks pommitanud.
See aga eeldab juba planeerimist, ülevaadet sellest, mis olemas ja millest puudus. Just selline imaginaarne, ent siiski reaalne olukord paberitel ja kaartidel laupäeval koos Pärnumaa omavalitsuste juhtidega läbi mängitigi. Keskendudes nii tsiviilstaabi loomisele, selle protseduurireeglitele kui koostööle militaarstaabiga.
Paikuse vallavanem Kuno Erkmann märkis, et eks mõnevõrra ole vallas nende küsimustega tegeldud. „Ütleme: majutusvõimalused, transpordivõimalused, kindlasti teatud meeskonna kokkumängimine,” tõi ta näiteid. Siiski möönis ta, et kõik on jäänud pigem üldsõnaliseks ja konkreetseid situatsioone pole läbi mängitud.
Vastavate teadmiste hankimiseks on aga Erkmanni hinnangul viimane võimalus. On ju ajad ja olud ärevad. „Kui inimestel on need teadmised ja oskused, siis on nad ka rahulikumad,” avaldas Erkmann.