Martin Laine: Tingimisi karistuse mõte

Martin Laine
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Hiljuti kirjutasin Pärnu Postimehes jõhkardist, kes pärast pikalt vanglas istumist peksis ja terroriseeris naist mitu kuud. Päev hiljem tuli seesama ohver toimetusse minuga rääkima. Ma polnud teda varem näinud ja kohtudokumentide põhjal loo kirjutamine pole võrreldavgi sellise kogemusega inimesega silmast silma seismisega.

See oli siiralt kurb kogemus, sest naist valdas meeleheide. Esiteks luges ta mehe karistusest alles lehest. Kohus tegutses tema selja taga. Kas kuus kuud vangistust, millest ära kanda veel kaks kuud, peaks kuidagi mõjuma mehele, kes on tapmise eest kinni istunud kümme aastat? Jõhkardil on naise hinnangul tema suhtes kinnisidee ja võib olla kindel, et mees tuleb peagi tema ukse taha kätte maksma hoolimata kolmeaastasest lähenemiskeelust ja katseajast.

Mina ei saa tingimisi karistuse mõttest aru. See justkui viitab sellele, et kellelegi on pühendatud rohkem tähelepanu, kui ta seadust rikub. Tegelikkuses ei tohi tappa, varastada või ületada kiirustki, olgu meil tingimisi karistus või ei. Inimest, kes seadust rikub, karistatakse sellega, et ta ei tohi enam seadust rikkuda? See pole ju karistus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles