Riigi ilmateenistuse teatel tingis tormise nädalalõpu erisuguste õhumasside kokkupõrge: Atlandi 40. laiustelt liikus Euroopasse väga soe õhumass ja 70. laiustelt avaldas survet arktiliste alade külm.
Ilmateenistus: detsembritormi anatoomia
7. detsember 2015, 17:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe kontrastse õhumassi kokkupuutepiirkonnas tekkis mitu aktiivset tsükloni, mis erakordselt kiire jugavoolu toel liikusid üksteise järel kiiresti Põhja-Euroopasse.
Reedel, 4. detsembril suundus Põhjamerelt üle Kesk-Rootsi Soome madalrõhkkond, mille lõunaservas paisus Eestis tuul tormiks, hilisõhtul mõõdeti Eesti vaatlusjaamadest Sõrves 30,6 m/s ja Häädemeestes 30,0 m/s, Osmussaarel 29,2 m/s, sisemaal Väike-Maarjas kuni 23,1, Viljandis 22,2 m/s.
Õhtul algas veetaseme kiire tõus.
Öö vastu laupäeva, 5. detsembrit oli veel tormine, sisemaal ulatusid maksimaalsed puhangud kuni 20 m/s (Väike-Maarja, Valga), rannikul kuni 28 m/s (Ruhnu, Osmussaare).
Veetase tõusis Narva-Jõesuus 166 cm, Pärnus 160 cm üle keskmise taseme.
Hommikul tuul lühiajaliselt nõrgenes. Kuid 5. detsembri päeval lähenes Norra merelt juba uus aktiivne madalrõhkkond. Keskpäeva paiku algas edelatuule tugevnemine Saaremaal ja Hiiumaal ning pärastlõunal mandril. Õhtul mõõdeti rannikumerejaamadest maksimumpuhangud Sõrves 24,1 m/s ja sisemaal hilisõhtul Viljandis 17,9 m/s.
Pühapäeval, 6. detsembril sai madalrõhkkond Atlandilt lisaenergiat ja surve Läänemere ümbrusele suurenes. Päeva jooksul paisus tuul järjest tugevamaks ja maksimum saabus hilisõhtul enne keskööd. Rannikumerejaamadest mõõdeti Osmussaarel 30,5 m/s, Pakril 30,1 m/s, Sõrves 29,5 m/s. Sisemaal mõõdeti Lääne-Nigulas 25,5 m/s, Viljandis 21 m/s, Väike-Maarjas 20,1 m/s.
Veetase tõusis hilisõhtust kuni keskööni ja ulatus Pärnus 164 cm, Narva-Jõesuus 150 cm, Häädemeestel 146 cm, Haapsalus 135 cm üle keskmise taseme.
Häädemeestel oli tuule maksimaalne kiirus reedel 21,3, laupäeval 30,0 ja pühapäeval 21,2 meetrit sekundis.
Pärnu lennujaamas asuva ilmajaama vaatlusandmete järgi mõõdeti tuule suurimaks tugevuseks reedel 21,0, laupäeva 25,2 ja pühapäeval 23,6 meetrit sekundis. Pärnu sadamas oli maksimaalne tuule tugevus samal ajal vastavalt 20,1, 24,3 ja 23,6 meetrit sekundis.
Kihnus mõõdeti tuule maksimaalseks kiiruseks reedel 20,3, laupäeval 28,3 ja pühapäeval 22,9 meetrit sekundis.
Pikema perioodi (alates 1970) lõikes on detsembrikuu maksimaalseks tuuleiiliks Eestis 40 m/s, mis mõõdeti Naissaarel 31.12.1975 ja Vilsandil 8.12.1971. Eesti absoluutne tuulerekord on mõõdetud 2. novembril 1969 Ruhnu ilmajaamas. Siis oli tuule maksimaalne kiirus 48 m/s.