Ummikute vastu aitab Pärnu muutumine rattalinnaks

Ühtlasi täidab see muid eesmärke: edendada rahva tervist, vähendada stressi ja soodustada liikuvat, säästlikku ja keskkonnasõbralikku elustiili.

Sellisele järeldusele on jõudnud Pärnu ja selle lähiümbruse omavalitsused oma ühises teemaplaneeringus, millega püütakse leida lahendusi piiriülestele valglinnastumise probleemidele.

Suur osa Pärnumaa omavalitsuste liidu veebiküljele 24. novembrini esmatutvustuseks ülespandud algeskiisist ongi pühendatud liiklemisprobleemide lahendamisele, et ühendada omavahel siin-seal ootamatult katkevad kergliiklusteed, joonistada kaardile jalakäijate ja autosildade soovitavad asukohad ja pakkuda välja muid viise, et liiklus paremini sujuks.

Lähtuti põhimõttest, et eelistatud on lahendused, mis tegelevad põhjuse kõrvaldamise, mitte probleemi leevendamisega ja on teostatavad. Järgnev on ülevaade sellest, kuhu omavalitsused ja eksperdid on oma aruteludega jõudnud.

Pärnumaa omavalitsuste liidu esimees Eeri Tammik märkis, et kuna tegemist on esmase eskiisiga, on oodatud ettevõtjate, mittetulundusühingute arvamused, kuidas näiteks bussid võiksid käia, ja ettepanekuid teevad veel omavalitsusedki.

Auto alternatiivid

Valglinnastumist iseloomustavad kaootiline, suunamata maakasutus, teenuste puudumine ja autost sõltuvus.

Kõnealuse teemaplaneeringu käigus tehtud analüüs tõigi välja eelkõige Pärnu lähiümbruse autokesksuse, mis on tüüpiline valglinnastumise probleem. Selle põhjused on suhteliselt kehv ja koordineerimata ühistransport, kergliiklusteede võrgustiku puudumine ja elamualade kaootiline plaanimine, kus on lähtutud arendajate soovist.

Planeeringu tegijad nendivad, et valglinnastumise kontekstis saab Pärnu linnas ja selle lähiümbruses rääkida jalgsi, jalgratta, ühissõiduki (buss, mikrobuss, takso, ühiskondliku korraldusega transport) või autoga liikumisest.

Võimalik oleks luua veetranspordiühendusedki, kuid vahemaid ja kiirusi arvestades oleks Pärnu ümbruses veetaksodel vähe tellimusi.

Veesõidukites nähakse tulevikku pigem piirkonna turismimajanduse seisukohalt.

Teemaplaneeringu eskiisi koostamisel kaaluti paari alljärgnevat lahendust, kuid arutelude käigus leiti, et neil pole perspektiivi.

Lahendus: avalikud jalgrattad

Suurlinnades on kasutusel avalikud jalgrattad, millega saab sõita igaüks. Leiti, et Pärnu puhul oleks tegemist küllalt kuluka lahendusega, samal ajal on enamikul inimestel endal ratas. Eelkõige tuleb luua võimalusi sõita isiklike jalgratastega ja rajada vastav infrastruktuur.

Lahendus: raudteebuss Pärnu-Sindi

Raudtee on olemas ja alakasutatud, seega tekkis mõte panna käima rong Pärnu ja Sindi vahel. Analüüsiti ja leiti, et see ei ole jätkusuutlik vähese nõudluse tõttu.

Teedevõrk ja parkimine

Pärnu tulevase suure ümbersõidu perspektiivne trassikoridor ühendab Pärnu jõe kaldad Sauga valla Tammiste ja Sindi linna kohal, kuid praeguste arvamuste kohaselt läheb suure ümbersõidu ehituseks alles mitmekümne aasta pärast.

Samal ajal tuleb kohaliku liikluse leevendamiseks ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks luua ühendus vastaskaldal asuvate Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja Pärnu-Sindi-Tori maantee vahele oluliselt varem.

Lahendus: autosillad üle Pärnu jõe

Teemaplaneeringuga on ühenduste kiiruse ja otseteede võimaldamise eesmärgil plaanitud üle Pärnu jõe autosillad Raba-Aia ja Liiva-Niidu Pärnu linnas, Via Baltica tulevasel suurel ümbersõidul ning Sindi silla laiendamine kaherealiseks.

Teemaplaneering teeb ettepaneku võtta Paikuse ja Sindi piirile kavandatav Via Baltica autosild riiklikku teehoiukavva, kuna vajadus selle järele on aktuaalne ja sild tuleks rajada enne Via Baltica väljaehitamist.

See leevendaks liikluskoormust Papiniidu sillal ja Riia maanteel, kuna Sindi ja Paikuse elanikel lüheneb tee Pärnu linnas asuvatesse töökohtadesse.

Väheneks Reiu silla koormus. Paraneks teenuste kättesaadavus Tammiste küla ning Paikuse ja Sindi vahel. Samuti võimaldaks see uusi ja lühemaid ühendusi ühistranspordile ja kergliiklusteede võrgustikule Pärnu ümbruses.

Lahendus: ühistranspordikeskuse loomine

Ühistransporditeenuse kavandamine ja rahastamine on Eestis kohalike omavalitsuste ja maakondade pädevuses. Omavalitsuste paljususe ja väiksuse tõttu ei taga see paraku ühistranspordi terviklikku planeerimist ega korraldust kasutajate huvides. Selle tulemusel on bussiliinid optimeerimata, kulukad ega vasta tegelikele vajadustele.

Linnasisese ja lähialade ühistranspordi korraldamiseks tuleb moodustada Pärnu maavalitsuse juurde (ühis)transpordikeskus.

Ühistranspordikeskuse ülesanded on mobiilsusvajaduse analüüs ja liinivõrgu optimeerimine, bussiliinide teenushangete korraldamine, ühtse piletisüsteemi korraldamine ja piletitulu kogumine.

Selle keskuse eelarve tuleb moodustada kõigi piirkonna omavalitsuste eelarve baasil. Eelarve kujundamisel ei tule lähtuda konkreetses omavalitsuses läbitavatest liinikilomeetritest, vaid piirkonna elanike arvust.

Arutelude tulemusena on kavas kaks mitut omavalitsust ühendavat uut ühistranspordiliini.

Neist esimene on kahesuunaline ringliin marsruudil Tammiste - Ehitajate tee - Tallinna maantee - Riia maantee - Paikuse - Sindi - Vainu - Tammiste. Liin on esialgu mõeldud Sindi ja Tammiste vahel kulgema üle Sindi silla ja selle pikkus on 33 kilomeetrit.

Via Baltica silla valmides saab teekonda lühendada või ümber kujundada, lähtudes elanike vajadusest.

Teine on samuti kahesuunaline ringliin marsruudil Sauga alevik - Tallinna maantee - Jannseni tänav - Haapsalu maantee - Sulu - Papsaare tee - Eametsa - Nurme - Sauga alevik. See liin on 19 kilomeetrit pikk ja ühendab Sauga valla, Pärnu linna ja Audru valla elamu- ja tööstusalasid.

Suveperioodil saab pikendada marsruuti läbi Valgeranna ja Audru aleviku, mis lisab liinile üheksa kilomeetrit, kuid parandab ligipääsu rannale.

Ringliinid on kavas ühendada ja rajada kattuvale liiniosale bussijaam.

Lahendus: tulevased kergliiklussillad

Planeeringu tegijad nendivad, et teedevõrk on Pärnu ümbruses küllalt tihe, samal ajal on probleemiks jõgede toimimine takistusena ehk sildade vähesus.

Kuigi sõidukitelegi on pikas perspektiivis tarvis luua lisaühendusi üle jõgede, on kiirem, efektiivsem ja odavam kergliiklussildade rajamine.

Hea näitena on Pärnus eelmise sajandi lõpul rajatud Vana-Sauga jalakäijate sild, mis ühel pool Sauga jõge sõitvaid busse võimaldab kasutada ka teisel pool jõge elavatel või töötavatel inimestel.

Planeeringuala piires on üle Pärnu jõe rajatud vaid kolm autosilda, mida kasutavad kergliiklejadki, neist kaks asuvad Pärnus ning üks jääb Sindi ja Sauga valla vahele. Autosild Loode-Pärnu ja Audru vahel on ehitamisel.

Teemaplaneeringuga nähakse vajadust viie kergliiklusega silla järele: Paikuse vallas Kalda tee ja Tammiste küla vahel, Pärnu linnas Haapsalu maantee ja Ringi tänava vahel ning Tammsaare puiestee pikenduse ja Tammiste tee vahel (Niidupargini), Sindi ja Tammiste vahel üle Pärnu jõe ning Audru valda kavandatava Valgeranna kergliiklustee ja Kaubasadama tee vahel üle Audru jõe.

Omavalitsuste üldplaneeringutega on kavas üsna tihe kergliiklusteede võrgustik. Ühise teemaplaneeringuga tehakse ettepanekud, millised kergliiklusteed tuleb rajada asfaltkattega ja millised on pigem rekreatiivse väärtusega ja sobivad pinnasteena või katta sõelmetega.

Kergliiklusteede kavandamisel on eelistatud rohelisi koridore ja võimalikult lühikesi ühendusi, et luua jalgratturitele eeliseid.

Kergliiklejate ja sõidukite liikumise ristumiskohtades on tarvis rajada ohutussaari ja vajadusel kergliiklussildu ja tunneleid.

Kui kergliiklustee ristub maanteega, millel lubatav sõidukiirus ületab 69 kilomeetrit tunnis, tuleb ristmik lahendada eri tasanditel. Kui liiklussagedus on alla 100 sõiduki tipptunnil, tuleb vähendada sõidukiirust füüsiliste võtetega (tee kitsendamine).

Lahendus: jalgratta hoiukohtade loomine

Pikemate vahemaade puhul, samuti muutuvates ilmaoludes on jalgratturile tähtis, et ta saab teekonda jätkata ühissõidukiga. Eestis on juba võimalik rattaid tasuta võtta rongidesse. Heaks abiks on mujal maailmas levinud jalgrattahoidjad, mis paigaldatakse kas bussi ette või taha.

Samal ajal avaldavad rattahoidjad negatiivset mõju jalakäija ohutusele. Uuringud näitavad, et õnnetuse korral on raske vigastuse või surma risk kuni 90 protsenti kõrgem.

Varguste ennetamiseks tuleb luua jalgratta turvalise hoiu võimalused kõigis sihtkohtades: koolis, tööl, kaupluses, puhkeasutustes.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada rattahoiukohad eelkõige omavalitsuse omandis olevates paikades, kuid asjakohane oleks neid luua ka käidavatel jalakäijate tänavatel (näiteks Pärnus Rüütli tänava piirkonnas).

Töökohtadel saab omavalitsus soodustada jalgrattahoidude teket vastavate ehitustingimuste kehtestamisega või jalgrattasõbraliku ettevõtte-kinnisvarahaldaja premeerimisega.

Peale auto, jalgratta ja ühissõidukiga liiklemise peab Pärnu ja lähiümbruse ühine võrgustikke siduv teemaplaneering pakkuma lahendusi mitmes muus eluvaldkonnas, nagu rohevõrgustik ja puhkealad, maa- ja veealade kasutus, tehnovõrgud, haridusvõrk, kultuuri- ja spordiehitised, tervishoiuasutused ja sotsiaalhoolekanne, raudtee ning lennujaama arendamine.


Teemaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteed

Loetletud on olulisemad kergliiklusteede lõigud, mis ühendavad olemasolevaid ja üldplaneeringu järgi kavas kergliikluskoridore.

* Paikuse vald, Sauga vald. Paikuse-Tammiste. 1,1 km.
* Paikuse vald. Paide maantee - Reiu puhkekeskus. 1,5 km.
* Paikuse vald, Tahkuranna vald. Silla ja Reiu küla autosild ja kergliiklustee. 0,7 km.
* Tahkuranna vald. Reiu küla - Lottemaa. 3 km.
* Sindi linn. Kesktänav, Hariduse tänav - Pärnu maantee. 1,4 km.
* Sindi linn, Sauga vald. Via Baltica autosild (0,2 km) ja kergliiklustee. 1 km.
* Sauga vald. T5* maanteel Sindi sild - Tammiste tee. 4,1 km.
* Sauga vald. Urge tootmisalad - Pulli (T5 maanteeni). 2,2 km.
* Sauga vald. Urge-Vainu (T5 maanteeni). 1,5 km.
* Pärnu linn. Tahkuranna valla piir - Merimetsa tee. 2,5 km.
* Pärnu linn Suur-Kuke, Väike-Kuke - Vana park. 1,5 km.
* Pärnu linn. Aisa tänav. 1,3 km.
* Pärnu linn. Liiva-Niidu autosild ja kergliiklustee. 0,3 km.
* Pärnu linn. Raba-Aia autosild ja kergliiklustee. 0,4 km.
* Pärnu linn. Tallinna maanteel Ülejõe gümnaasium - Jannseni tänav. 0,6 km.
* Pärnu linn. Riia maantee ja Papiniidu ristmik - Paide maantee. 2,1 km.
* Pärnu linn. Papiniidu sild Paide maantee endises raudteekoridoris. 2,8 km.
* Audru vald. Kaubasadama tee - Valgeranna ja kergliiklussild üle Audru jõe. 4,9 km.
*T5 maantee – Pärnu-Rakvere-Sõmeru.

Allikas: Pärnu linna ja lähiümbruse teemaplaneeringu eskiis