Tunnustatud äriideedest jäid tööle kaks

Sirle Matt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martti Müüripeal on ka ise mänguasju liikuma pannud, ekskavaatori salongist näitab kaamera telekasse pilti.
Martti Müüripeal on ka ise mänguasju liikuma pannud, ekskavaatori salongist näitab kaamera telekasse pilti. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavalitsuse korraldatava ettevõtluskonkursi “Ettevõtlik pärnakas” kahe viimase aasta võiduideed elavad ja annavad tööd ühtekokku 15 inimesele, kaks esimest võitnud ärimõtet on hingusele läinud. Konkursi eesmärk on ergutada ettevõtlust.

Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse arengu peaspetsialisti Aare Raevi sõnade kohaselt on igal aastal võistlusel osalenute seast välja kasvanud kolm–neli toimivat ettevõtmist. “Need, kes küll ei võitnud, aga programmis osalesid, said tugevamaks,” selgitas Raev.

Esitatud ideedest valib komisjon igal aastal välja 15–20, mille autoritele pakutakse ettevõtluse alustamise koolitusi ja mentorkohtumisi kogenud spetsialistidega.

Protsess kestab aprilli alguseni, kui kuulutatakse välja konkursi võitja. “Žüriis on hea tunnetusega inimesed, kes oskavad näha, kas ideel on turgu mingis formaadis,” kinnitas Raev.

Preemia 3000 eurot saab võitja juhul, kui ta viib oma plaani aasta jooksul pärast konkursi lõppu ellu. Raha tuleb kasutada sihipäraselt.

Konkursil osaleb ikka inimesi, kes korduvalt on oma ideid esitanud. “See näitab, et inimesel on ettevõtlushuvi, ta proovib ja otsib väljundit – see on hea,” leidis Raev. Tema andmeil näitab USA statistika, et keskmiselt seitsmes või kaheksas idee toob ettevõtjale edu.

2014 – maakeldrid

Kolmanda hooaja võitnud Ivar Maidla ja Rauno Oja on nüüdseks mõlemad oma teed läinud, kuid toodavad eraldi oma ettevõttes maakeldreid ja annavad kahe peale tööd 14 inimesele. Tooted on sarnased ja meestest on saanud konkurendid.

Ideest esimese toote müügini läks poolteist aastat ja esialgu tegeldi maakeldritega teise töö kõrvalt. Praeguseks on maakeldrite tootmine mõlema mehe põhitegevuseks kujunenud.

Rauno Oja ettevõte Revonia Keldrikoda valmistab maakeldreid, veinikeldreid ja saunu, andes tööd kokku seitsmele inimesele. Võrreldes algideega valatakse keldrid nüüd ühes tükis, kuna see võimaldab Oja väitel meeskonda suurendamata tootmismahtu kasvatada ja protsess on kiirem. Arendatud on keldrite disaini, valida saab kas maalähedase või modernse vahel. Kõige populaarsem toode on Oja hinnangul maakelder koos veinikambriga.

Praegu müüakse oma tooteid Eestis, kuid eesmärk on eksport Saksamaale. “Turg on olemas, konkurents ei ole veel väga tihe ja töö käib täies hoos, et plaan realiseeruks,” ütles Oja.

Oja, kes juba enne konkurssi oli ettevõtja, soovitab neil, kes varem pole ettevõtlusega kokku puutunud, käia eri koolitustel, kus saab selgeks ettevõtluse ABC. “Edasi peab ise uskuma oma tootesse, julgema riskida, töötama süsteemselt ja arvestama, et kõik ei lähe kohe nii, nagu soovid,” andis ta nõu algajale ettevõtjale.

Ivar Maidla firma Martecon Holding valmistab betoonelemente ja muid betoontooteid. Ettevõte toodab maakeldreid, kuid Maidla selgitust mööda võib neid ehitisi kasutada ka sauna, suitsusauna või grillimajana, isegi väiksem auto mahub ära. Järgmise aasta alguses tuleb ettevõte välja veel suuremate võlvidega ja mätta alla annab ehitada kas või maja või suvila.

Algse ideega võrreldes on Maidla jutu järgi muutunud tehnilised lahendused. “Praeguse lahenduse puhul on võimalik tootmine, mitte hobi korras tegelemine,” selgitas ta.

Ettevõtte eesmärk on saada suurimaks võlvelementide tegijaks Eestist Saksamaani. Juba praegu on esimesed tooted välismaale müüdud. “Sõltub iseendast, kui palju takka lükkad,” ütles Maidla.

Maidlalgi oli enne “Ettevõtlikku pärnakat” põgus ettevõtluskogemus, aga mitte tootmises. Nüüd annab ta peale enda tööd kuuele inimesele.

2015 – MiniFarmi mängumaa

Neljanda hooaja võitis Martti Müüripeal ideega “Mängumaa MiniFarm”, mis on teemapark, kus lapsed saavad puldiga juhitavate mudelautodega talumaketil eri talutöid teha. Mängumaa avati selle aasta veebruaris Pärnus Lille tänaval Aide autokooliga samas majas ja see toimib tänini. Mängumaal on sünnipäeva pidanud nii nelja-aastased lapsed kui täiskasvanud mehed, sest kellele siis ei meeldiks puldiautosid juhtida.

Ideest avamiseni kulus Müüripeali jutu järgi poolteist aastat. Mängumaa arendamise mõtteid tal jagub. Müüripeal näitab arvutisse visandatud sortimisjaama, kus laps saab mudelautoga teravilja laadida ja sorteerida. Selle idee teostus jääb praegu veel raha taha.

Peale ostetud mänguautode on Müüripeal ise asju ehitanud ja liikuma pannud. Suure mänguekskavaatori salongist näitab kaamera telekasse täpselt sellist pilti, mida näeks juht masina roolist.

Enne “Ettevõtlikul pärnakal” osalemist oli Müüripealil mõni omaehitatud mänguasi ja mängulaud valmis. Mehe ütlust mööda ostis ta konkursi võidupreemia eest kaugjuhitavaid mudelpõllumasinaid juurde.

Müüripeal ei olnud varem ettevõtlusega tegelnud. Ta kinnitab, et oma ettevõtte puhul on mure suurem kui palgatöötajana. Pidevalt tuleb mõelda, kuidas mängumaad elus hoida ja arendada.

2012 – vanade jalgrataste taastamine

Esimese hooaja võitja oli Tallinna tehnikaülikooli tootmistehnika tudeng Artur Maier, kelle idee oli korda teha ja ümber ehitada vanu jalgrattaid. Praegu Maier rataste remondiga aktiivselt ei tegele. Oma jutu järgi võtab ta vastu mõne väga huvitava projekti, kuid leivatööd rattaremondist ei saanud. “Pärnu jäi sellele mõttele natuke väikseks ega toonud küllaldaselt sisse,” selgitas ta. Pealegi olevat praeguseks samalaadsed projektid käima läinud Tallinnas ja idee aeg on Maierile ümber saanud.

Hakkaja tudengi kinnitusel oli konkursist talle kasu teisel viisil: võistluse raames läbitud koolitused ja mentorprogrammid õpetasid ettevõtluse algtõdesid ja nüüd arendab ta teist ideed. Maier ei soostunud veel avaldama, mida täpsemalt.

2013 – iPadi süviskarp

Teise hooaja võitja Ergo Sartakov tahtis toota nutimajadele mõeldud süviskarpe, millesse paigutada arvutiekraan hoone sisemuse juhtimiseks ja jälgimiseks. Preemia aitas Sartakovil toote digitaalselt valmis arendada. Klientidele testimiseks valmis kümme karbi prototüüpi. Esimese partii tootmiseni ta paraku ei jõudnud, sest ei leidnud rahastajat. Sartakov selgitas, et toona ei olnud saadaval analoogseid tooteid, kuid nüüd oleks tal juba keeruline algse ideega turule trügida. “Idee oleks töötanud just sellel ajal,” põhjendas ta.

Sartakov on aga sõna otseses mõttes ettevõtlik pärnakas. Koos õega peab ta populaarset Karusselli poodi-baari ja avas hiljuti Ares Via Baltica ääres kaupluse-kohviku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles