Olevi ellujäämist peavad lähedased imeks

Grete Naaber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tütar Anne silitas haiglas isa pead ja aiva kordas: “Ära anna alla, meil on sind väga vaja.”
Tütar Anne silitas haiglas isa pead ja aiva kordas: “Ära anna alla, meil on sind väga vaja.” Foto: Urmas Luik

Mais kukkus Olev Udras (79) oma Pärnu Riisika tänava kodus kokku ja viidi intensiivravisse.

“Järgnevat ma eriti ei mäleta, sest olin koomas. Hiljem kuulsin, et mul oli sooles auk. Tehti kolm operatsiooni. Peale selle tekkis sepsis ja tagatipuks hakkas arenema soolebakter, mis võttis taas kogu mu jõu,” meenutab ta.

Praegu kõnnib Olev omal jalal, tuleb külalisele vastu, aitab mantli seljast. “Minuga tehti Pärnu haiglas imet,” ütleb ta. “Olen väga tänulik Peeter Tulminile ja Mart Niidule, kes mind opereerisid, nemad mu päästsidki.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles