Türmist tulijad hakkavad Räämal tuge saama

Lauri Habakuk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vangla.
Vangla. Foto: URMAS TAUL/PRNPM/EMF

Peagi jõuavad Pärnusse Rääma tänavale Kaldapealse koju äsjased vangid, kellele MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik hakkab pakkuma majutusteenust koos nõustamisega.

Tõepoolest, nagu kinnitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik, sõlmis ministeerium Tulevikuga lepingu tänavu 4. oktoobrist kuni 28. veebruarini 2019 majutusteenuse pakkumiseks vanglast vabanenutele.

Tuuliku jutu järgi moodustavad teenuse sihtrühma nii tähtajaks kui enne tähtaja lõppu vabanenud isikud ja need, kes jäävad elektroonse järelevalve alla.

Samal ajal kui tähtajaks vabadusse pääsejatele on teenus vabatahtlik, on vangimajast kohtu tingimustel priiks saanutele majutus- ja nõustamisteenusel osalemine kohustuslik. “Elektroonilise järelevalve puhul peab majutusüksuses olema selleks kohandatud ruum,” täpsustas justiitsministeeriumi pressiesindaja. Näiteks peab elektroonselt jälgitavate toas olema GSM-levi.

Tuulik rõhutas, et teenuse puhul pole tegemist üksnes voodikoha pakkumisega, vaid klientidele osutatakse nõustamisteenuseid, nagu sotsiaal- ja võlanõustamist, ning psühholoogilist nõustamist. Peale selle võetakse nendega ette individuaal- ja grupitegevust. Seda rahastab Euroopa sotsiaalfond.

Justiitsministeeriumi esindaja kinnitusel on Pärnu- ja Harjumaa esimesed piirkonnad Eestis, kus vanglast vabanenutele sellist teenust pakutakse. “Peale selle soovib justiitsministeerium leida teenusepakkujaid Ida-Viru- ja Tartumaale,” lisas Tuulik.

Ootavad kliente

Praegu teeb Tuleviku kollektiiv Rääma 23s remonti ja ootab esimesi kliente. Tuleviku juhataja Mirjam Vabriti andmeil jõuab esimene vanglast vabaneja siia 16. veebruaril. “Ma loodan, et mõni tuleb varem, aga neist, kes on meiega praeguseks ühendust võtnud, tuleb esimene 16. veebruaril,” täpsustas ta.

Kaldapealse kodus hakkab eksvangidega püsivalt tegelema kuus töötajat: sotsiaaltöötaja, tegevusjuht ja neli vahetustega töötavat korrapidajat, kellest üks on majas ööpäev läbi. Peale selle on Tuleviku palgal psühholoog ja võlanõustaja, kes samuti vanglast vabanenute teenuse pakkumisel kaasa löövad.

Vabriti sõnade kohaselt on teenuse peamine eesmärk lõimida vanglast vabanenud ühiskonda ja aidata neil leida püsiv töö- ja elukoht. Niisiis on teenuse pakkujate ülesanne aidata klientidel saavutada kontakt vajalike ametiasutustega, täita dokumente ja leppida kokku kohtumisi võimalike tööandjatega. Nii saab kasvatada türmist tulijate iseseisvust ja enesekindlust, et nad edaspidi eluga ise toime tuleksid.

Teenusel osalejad ei saa tegevuseta vahtida. “Nad võivad käia palgatööl või koolis, kuid kui nad seda ei tee, pakume meie neile töist tegevust,” sõnas Liisa Lippu, Kaldapealse kodus vanglast vabanenute sotsiaaltöötajana ametisse asuv noor naine. Vabrit lisas, et teenusel osalejad peavad iga päev tegema neli tundi tööd. Et tekiks harjumus.

Ohtu pole

Korraga võetakse vanglast vabanenute majutus- ja nõustamisteenusele kuni kümme klienti. Igaühele neist osutatakse teenust vähemalt pool aastat, kuid võib kauemgi. “Seda aega on võimalik pikendada, kui on vajadus ja majas kohti,” selgitas Lippu. Samal ajal ütles Vabrit, et mõnele kliendile võib pool aastat olla tõesti liiga lühike aeg, et leida kindel töö- ja elukoht.

Hiljuti võttis Pärnu Postimehega ühendust ärritunud linnakodanik, kes avaldas pahameelt, et vanglakaristust kandnud inimesed laekuvad peagi Räämale – piirkonda, kus paiknevad kool ja lasteaed. Teenuse osutajad endiste vangide Kaldapealse koju tulekus ohtu ei näe.

Vabrit leiab, et suurema tõenäosusega kujutavad ohtu need eksvangid, kes kohe pärast vabanemist asuvad omaette elama ja ööpäev läbi korrapidaja või nõustajate valvsa pilgu all ei ole. Peale selle on nii või teisiti vältimatu, et kinnimajast priiks saanud inimesed naasevad ühiskonda.

Tuleviku juhataja jutu järgi ei tohiks vanglast vabanenute teenuse osutamine Pärnumaal kohalike ellu suuri muutusi tuua.

“Nüüd on siin teine teenus, kuid inimesed, kes siin enne elasid, olid üsna samasugused,” selgitas Vabrit. Ta lisas, et ligemale kolmandik kunagistest Kaldapealse kodu elanikest oli vähemalt korra kinni istunud.

Hoolimata sellest, et varem polnud Rääma 23s valvet ööpäev läbi, pole selle maja asukad Vabriti sõnutsi kunagi märkimisväärseid pahategusid korda saatnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles