/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
Analoogiat sellele, mis on saanud Vladimir Putin sõjast Süürias, annab sõdade ajaloost otsida. Septembris, kui Venemaa viis oma lennukid Süüriasse, lennutas selle presidendi Bashar al-Assadi Moskvasse ja tagasi ja alustas ISILi (kalifaadi) meeste pommitamist õhust, oli Putin veendunud, et muu maailm, keda ta agiteeris ÜRO kõnepuldist ja kuluaarides, tuleb temaga kaasa.
Paraku oli vaid Prantsusmaa president Francois Hollande valmis Putinit toetama ja lennukikandja Charles de Gaulle põrutas Süüria rannikule, et olla võimaliku ühisväejuhatuse baas. Ent kõigest nädal hiljem suundus laev Pärsia lahte “asendama missiooni lõpetavat USA lennukikandjat”. Teisisõnu: Pariis kuuletus USA-le. Sealtpeale ongi Moskva olnud sunnitud ajama oma asja Süürias üksi.