Järjekordne arvutiviirusega nakatunud petukirjade laine puudutas pärnakaid valusalt: mitme inimese arvutis lukustusid kõik failid ja nende avamise eest nõuti lunaraha.
Pärnakad langesid küberväljapressimise ohvriks
17. detsember 2015, 07:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus töötav Aivar avastas eelmisel nädalal, et ei saa oma koduarvutis enam faile lahti. Kaustadel klikkides ilmus teade, et need on krüpteeritud ja avamise eest tuleb tasuda 500 dollarit. Aivar selgitas, et sai töökoha kaudu hiljuti hoiatava e-kirja, et krüpteeriv pahavara on liikvel, ja tundis nakkuse ära.
Aivari arvuti tuli viiruse tõttu tühjaks laadida, IT-tehnikutel ei õnnestunud lukustatud faile päästa. Aivari hinnangul ei ole tema kaotus eriti suur, sest väärtuslikumast materjalist on tal koopiad.
Kolm nädalat tagasi lukustusid kõik failid Aare koduarvutis, kuid tema sai abi sõbralt, kellel õnnestus kogu materjal taastada. “Mitte ühtegi asja ei saanud lahti. Kujutis tuli ette koos juhistega, kuhu pöörduda,” kirjeldas Aare, kuidas väljapressijad hõivasid tema mitme aasta jooksul talletatud pildid ja muu info. Õnnetuseks ei olnud Aarel arvuti sisust koopiat. Arvutil oli viirusetõrje, aga ilmselt mitte piisavalt tõhus.
OÜ IT Halduse arvutispetsialist Priit Linnumäe ütles, et lunaraha nõudega viirused ringlevad lainetena juba 2012. aastast. Viimane väiksem voog oli novembris ja hakkab nüüd hääbuma.
ServiceIT Arvutiparanduse juhataja Diana Veskimägi sõnade järgi levis faile krüpteeriv pahavara massiliselt aasta tagasi, kuid väiksemas mahus liigub viirusi kogu aeg.
Mõlemad arvutispetsialistid selgitasid: kui selline viirus info krüpteerib, ei õnnestu andmeid taastada. Linnumäe täpsustas: kui see on järeletehtud viirus, mis ainult hoiatab, aga ei krüpteeri, annab infot päästa. Arvuti kasutaja näeb mõlema tüübi puhul ühesugust pilti, kuid millega tegu, selgub lähemal uurimisel. Linnumäe sõnul oli viimasel kuul nende ettevõtte poole pöördnud paarikümne kliendi arvutist võimalik andmed päästa paaril-kolmel juhul.
Veskimägi selgitas, et tasuta viirusetõrjed lasevad niisugused viirused läbi. Kui on tundlikud andmed, tuleb hankida korralik viirusetõrje, mille litsentsi aastamaksumus jääb paarikümne euro kanti.
Veskimägi ei soovitanud viiruse sokutajatega ühendust võtta. See toetaks viiruste levikut ja pole garantiid, et pärast lunaraha maksmist failid lahti saab. “See on väljapressimine ja küberkuritegevus,” tõdes Veskimägi.
Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Grak ütles, et Pärnumaal ei ole olnud selliseid küberväljapressimisega seotud juhtumeid, mis oleksid andnud põhjuse kriminaalmenetlust alustada. “Koopia oleks sellisel juhul parim lahendus. Raha maksmisest tuleb hoiduda,” selgitas Grak.