Kihnu väinas ulbib kümne miljoni eurone lelu

Vahepealsed kaks ja pool kuud panevad küsima, kas Kihnu väinas ulbib kümne miljoni eurone riigi tellimusel ehitatud lelu, sest laevaühendus Kihnu, eriti aga Manijaga on varasemaga võrreldes ettearvamatu.

Kapteni sõna on seadus, kapten ei tohi riskida 45 meetri pikkuse ja 12 meetri laiuse laeva, sõitjate ning veosega.

Tuultele tundlik

Laevaühenduse katkendlikkus mõjutab postisaadetiste kohaletoimetamist, kaupluste varustamist toidu- ja esmatarbekaubaga. Kuigi kihnlased on tormivangi jäämisega ühel või teisel kaldal kohanenud, teevad neilegi pikad pausid muret.

“Looduse vastu ei saa, isegi Rootsi laevad ei sõida tormiga,” nendib ettevõtja Ago Tenson, kes korraldab Kurase poe varustamist. “Kui teame ilmaennustuse järgi, et torm on tulemas, katsume rohkem kaupa varuda. Linnas läheb muidugi mölluks, kui kolm päeva pole poes värsket leiba-saia, meil küpsetatakse seda kodus.”

Seda, et elu saarel kulgeb teises rütmis kui 40 merekilomeetri kaugusel Pärnus, räägib ka Kihnu kooli direktor Toomas Pajula.

“Jah, on olnud, et õpetajad ei saa kohale tulla, isegi kaks päeva ette ei tea nad reisi planeerida, aga varemgi on sügiseti olnud nädalaid, kus keegi ei saa saarele,” seletab Pajula. “Kes Kihnus elab, teab ja arvestab sellega, koolis oleme alati asendaja leidnud, ega lapsed ilma peale jää.”

Kihnu kooli tosinast õpetajast neljandik on mandrilt ja nende kihnlastest kolleegid olude sunnil universaalsed.

“Arvestades Manija sadama väiksust ja navigatsiooniolusid, on reiside põhiline takistus edela-, lääne- ja loodetuuled puhangutega kümme ja rohkem meetrit sekundis,” täpsustab AS Kihnu Veeteede juhataja Andres Laasma.

Kakra sääre varjus

Suuremate veoste ja sõidukite ülevedu Munalaiu sadamast 800 meetri kaugusele Manijale on takistanud sellesügisene eripära: keskmisest suuremad veetaseme kõikumised Kroonlinna nullist 40 sentimeetrit alla- ja 25 sentimeetrit ülespoole.

Veeteede ameti peadirektori asetäitja Taivo Kivimäe tunnistab, et olukord teeb ametile muret, sest veetase on äärmuslik. Kihnu Virve on tellitud ja ehitatud arvestusega, et veetase kõigub vahemikus miinus 60 kuni pluss 80 sentimeetrit.

“Meie kui meresõiduohutuse üle järelevalvet tegeva asutuse jaoks on olukorra lahendamiseks aktsepteeritavad üksnes variandid, millega on tagatud reisijate, meeskonna, lasti ja laeva ohutus,” kinnitab Kivimäe.

Pärnumaa ühistranspordikeskuse vanemlogistik Avo Rahu kinnitab, et veetaseme kõrgus mõjutab laeva sildumist sadamates, eriti Manijal.

“Kindlasti on laeva projekteerides midagi unustatud, sest sadamates saavad aparellid laevaga koos töötada vaid nullilähedase veetasemega,” tõdeb Rahu, kelle teadmise järgi on samad probleemid Vormsi sõsarlaevaga.

Ebaloomulikult madala veetaseme ajal oktoobris üritas riigiettevõte AS Saarte Liinid anda Manija sadamale esmaabi kaist tüki betooni väljalõikamisega, et aparell ulatuks kaile, paigaldati ka täiendav kinnituspollar. Rahu möönab, et sildumise parandamiseks tehtud hädaabitööd on nagu näpuotsaga puistamised, sest mõlemad sadamad vajavad tõsist renoveerimist.

Sildumiseks sobimatu

Manijas alustas Saarte Liinid kaldarambi tööulatuse suurendamise ettevalmistusi, et leevendada kõrge veetaseme tõrkeid. Seni on Manija sadamas tavatingimustes täiesti ohutu liini teenindamise maksimaalne veetaseme kõrgus pluss 25 sentimeetrit, siis saab üle tuua sõidu- ja veoautosid.

Üks väljapääs on Laasma jutu järgi teenindada sõidu- ja kuni seitsmetonniseid veokeid nii, et need laaditakse Munalaius laeva tagurpidi ja laev keeratakse enne Manijasse sisenemist ümber, seda vaid siis, kui veetase on pluss 35 sentimeetrit. Sellest kõrgema veetaseme puhul on oht, et puruneb laeva aparell või peale- ja mahasõidul madalamad autod, sest sadama kaldarampi ei ole võimalik laeva külge lukustada.

“Erinevalt teistest sadamatest, mida seda tüüpi laevad teenindavad, on Manilaiu sadam oluliselt väiksema akvatooriumiga, samuti on sadama kai pea pool meetrit madalam ja kai pikkus märkimisväärselt lühem ehk ainult pool laeva pikkusest,” võrdleb Laasma.

Laasma arvates on riik kui laeva tellija püstitanud ülimalt keerulise ülesande ehitada ideaalselt sobiv laev eri sadamate jaoks ja ilmastikuolude juures. Ta pakub välja kaks lahendust: Manija sadamas teenindamiseks mahus ja viisil, mis vastaks saarerahva ootustele, tuleks seda teha kas väiksema laevaga või ehitada Kihnu Virve mõõtmetele vastav sadamakai.

Veeteede ametist vaadates nendib Kivimäe, et asenduslaeva kasutamist tuleks arutada eelkõige Pärnu maavalitsusega, mis on operaatori ehk Kihnu Veeteedega lepingu teine osapool. Maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste kapsaaeda lendab ka saareelanike korrapäratu laevaühenduse mure lahendamine, sest veeteede amet on ennekõike majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja laevade ehitamisel ja operaatoritele üleandmisel.

Tegemata reisid

Reisiparvlaeva Kihnu Virve reisid on tormi, sobimatu tuulesuuna, madala või kõrge veetaseme tõttu tühistatud:

* Kihnu-Munalaiu-Kihnu liinil oktoobris kahel korral; novembris üheksal korral; detsembris (kuni 15.12) seitsmel korral.

* Munalaiu-Manilaiu-Munalaiu liinil oktoobris viiel korral; novembris neljal korral; detsembris (kuni 15.12) kuuel korral.

Andmed: Pärnu maavalitsus