Pöörane tsikliralli lõppes kraavis

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Raha oli ning elu jooksis nagu filmis,” meenutab Ranno, “mõtled küll, et minuga ei juhtu midagi, aga möödub sajandik sekundist ja ongi juhtunud.”
“Raha oli ning elu jooksis nagu filmis,” meenutab Ranno, “mõtled küll, et minuga ei juhtu midagi, aga möödub sajandik sekundist ja ongi juhtunud.” Foto: Erakogu

Ranno on 29aastane Häädemeeste mees, kes nõustub rääkima oma elu tragöödiast ainult ühel eesmärgil – et see võiks mõtlema panna kõiki neid 20–30aastasi noori, kes oma head õnne ja tervist enesestmõistetavaks peavad ning pöörasest kihutamisest adrenaliinilaksu otsivad.

Just selline oli oma “eelmises elus” Ranno. Ta räägib, et pärast Hiiumaal ja Saaremaal ametikoolis õppimist oli siht selge: üldehitaja oskustega noor ja tugev mees läks tööle Norrasse. Tööd oli palju ja koos sõbraga rajatud äri õitses. Ranno unistuseks oli vinge mootorratas.

Ranno pidas end kogenud ja heaks juhiks: motikaga sõitma hakkas ta varakult. Kui teised poisid harjutasid võrridel, oli temal juba Jawa 350 tagumiku all. Mootoreid tundis ta nagu oma viit sõrme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles