Pärnumaa kodudes leidub tuhandeid tulirelvi

Pärnumaal elaval Eimar Tähel on kodus koguni neli relva: vanaaegne jahipüss, kahest sõjast pärinevad vintpüssid ja püstol.

Relvad tulid välja põranda alt

“Mu vanaisal oli Eesti Vabariigi algusaastail ostetud kaheraudne kukkedega jahipüss, mis on toodetud 1880. aastal Belgia relvameistri käsitööna,” kirjeldas demineerijana töötav Täht. “Kui õppisin sisekaitseakadeemias, mõtlesin, et püss võiks olla kodus perereliikviana. Tegin relvaeksami, ehitasin relvakapi ja tohtisin püssi kodus hoida.”

Täht elab vanas rehetares, mida ta on jõudumööda renoveerinud. Remondi käigus tuli päevavalgele kaks vintpüssi, millest üht kasutati ilmselt esimeses ja teist teises maailmasõjas.

“Üks oli Vene vintpüss Mosin-Nagant M91, mis toodeti Tsaari-Venemaa tellimusel USAs New England Westinghouse’i tehases 1918. aastal,” rääkis Täht. “Relv oli vana rehetare vahelae vahel, arvatavasti oli selle sinna peitnud talu vanaperemees, kes teenis nii tsaari kui ka Eesti Vabariigi armees.”

Talu kuuri renoveerides tuli põranda alt välja aga 1941. aastal Venemaal Tuula relvatehases toodetud vintpüss Mosin-Nagant M91/30 koos 800 padruniga.

“Kuigi selle relvaga mul emotsionaalset sidet ei ole, on relv säilinud esialgsel kujul ja olen seda kasutanud aeg-ajalt märki laskmiseks. See on väga täpne ja töökindel püss, ainult tagasilöök on tal nii tugev, et üle viie lasu ei taha teha.”

Relvade omanik lisas, et kuigi ühtki püssi ei ole remonditud, on need kõik töökorras.

Et Täht tegeles mõnda aega laskespordiga, ostis ta endale püstoli Glock 17.

“Päriselus ei ole ma relva kasutanud ja ausalt öeldes ei ole ma kindel, kas suudaksin inimest sihtida,” arutles Täht. “Siiani olen end ainult võistlusel või Kaitseliidus välja elanud. Pigem tekitab relv probleeme, sest võistlustel jälgitakse hoolikalt ohutust ja relv peab olema kogu aeg kohvris, mitte vöö peal. Isegi kui lähen sööma, ei tohi relva järelevalveta jätta.”

Tähe relvad on registreeritud politseis ja paiknevad kodus relvakapis.

Pärnus elav mees, kes oma nime lehte ei soovinud, soetas 1996. aastal revolvri Beretta 92 G compact.

“Töötasin siis turvamehena, olid karmid ajad ja tuldi ka koju ähvardama,” kirjeldas ta. “Siis soetasingi relva enda, pereliikmete ja vara kaitseks.”

Mees lisas, et tal pole olnud vaja relva kasutada, laskmas käib ta lasketiirus.

Kodus peab olema relvakapp

Pärnu politseijaoskonna peaspetsialist Külli Veber kinnitas, et enamasti hangitakse tulirelv jahipidamiseks või enese ja vara kaitseks. “Pärnumaalased omavad tulirelvi, mis ei ole tsiviilkäibes keelatud,” ütles Veber.

Kollektsioneerida on lubatud kõiki, sealhulgas sõjaväerelvade hulka arvatud ja muid tsiviilkäibes keelatud tulirelvi, külmrelvi ja padruneid, samuti tulirelva olulisi osi, helisummutit, lasersihikut ja öösihikut.

Keelatud on kollektsioneerida kasteeti, kasteetnuga, teraspiitsa ja muud spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud eset. Lubatud pole relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel, lõhke- ja süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütiline, nahakahjustust tekitav, üldmürgistava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon.

Veberi ütlust mööda peab relvaomanikul olema tulirelva hoidmiseks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp.

“Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, milleks on spetsiaalselt kohandatud ruum (relvahoidla) või relvakapp,” lisa Veber. “Hoiutingimuste rikkumisi on Pärnumaal olnud, aga tulirelva väärkasutamist ei meenu.”

Relvaseadust ei kohaldata Kaitseliidu relvale. Kui kaitseliitlasel on aga tsiviilrelv, kehtivad talle relvaseaduses sätestatud nõuded nagu kõigile tsiviilrelvaomanikele.

Ühegi Kaitseliidu relva kodus hoidva inimesega Pärnu Postimehel rääkida ei õnnestunud.

Tuleb hankida relvaluba

Soetamis- ja relvaloa saamiseks peab inimene esitama kirjaliku avalduse, milles on kirjas soetada soovitava relva otstarve, mark jm. Samuti dokumendid, mis tõendavad relva vastavust relvaseaduse nõuetele, ja tervisetõend.

Pärast relva soetamist tuleb inimesel läbida registreerimist, hoidmist, kandmist, võõrandamist ja seaduslikku kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete tundmise ning laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmise eksam. Eksami käigus tuleb sooritada taotletava tulirelva tundmise test ja käsitsemise katse.

Tänavu on Pärnumaal väljastatud 474 relvaluba.

Kui inimene pärib relva, peab ta esitama taotluse päritud relva kohta relvaloa saamiseks, samuti taotluse päritud relva laskekõlbmatuks muutmiseks või laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks. Seejärel saab ta päritud relva ja laskemoona võõrandada.

Kui inimene relva omada ei soovi, võib ta selle loovutada. Loovutada saab relva relvaluba omavale inimesele või politseile.

Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad

* Relv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju.

* Sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840 mm või mille iga raua pikkus on alla 450 mm.

* Tulirelv, mida on võimalik sellele relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna või lühendada.

* Tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist.

* Automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu.

* Tulirelv, millel puudub valmistaja markeering.

* Eriohtlikkusega tulirelv.

Andmed: politsei