Uus aasta tähendab Eestile uut algust: meist saab üks 17 riigist, kus on kasutusel euro. See on tunnustus Eesti inimeste tublile tööle, oleme kõik üheskoos tõestanud, et Eesti majandus on arenemisvõimeline ja stabiilne. Majanduslikult nii keerulisel ajal suutsime täita kõik euro kasutuselevõtuks vajalikud kriteeriumid. On äärmiselt tähtis, et tegemist ei ole järjekordse rahareformiga, mida paljud elukogenumad inimesed mitmel korral näinud on. Ükski kroon ei kao, vaid vahetatakse euroks.
Mis siis muutub 1. jaanuarist? Emotsionaalses mõttes muidugi palju. Paralleelselt euroga saame kaks nädalat maksta krooniga. Seejärel on käibel juba euro. Oluline on aga meeles pidada, et Eesti Pangas saab kroone ümber vahetada piiramata aja jooksul tulevikuski.
Samuti on emotsionaalselt selgesti tajutav, et rahasummad oleksid justkui väiksemad. Näiteks saate pensioni, mille suurus on 4279 krooni. Aasta esimesel pensionipäeval tuleb teie arvele 273 eurot ja 48 senti. Esimese hooga võib see ju ehmatada, et neljakohalisest arvust on järele jäänud kolmekohaline. Tegelikult pole mitte üks sent kaotsi läinud, vaid üks eurosent ümardamisega lisandunud, kuna pensioni ümberarvutamisel ümardatakse alati inimese kasuks.
Pensionide, toetuste ja hüvitiste maksmises muutubki ainult valuuta, milles kõik ettenähtu inimeseni jõuab. Ükski pension, toetus ega hüvitis ei vähene! Samuti ei muutu pensionide-toetuste-hüvitiste saamise tingimused ega kord. Näiteks lapse sünnitoetuse suurus hakkab olema 320 eurot (praegu 5000 krooni), igakuine lapsetoetus 19,18 eurot (praegu 300 krooni).
Riik ümardab maksud, riigilõivud, keskkonnatasude kroonimäärad seadustes ja määrustes eurodesse inimestele soodsas suunas. Sellega soovime anda eeskuju erasektorile, et teenuste ja toodete eurohinnad ümardataks tarbijale soodsamas suunas. Ka ühesendine hinnatõus on liiga suur.
Väga palju on euro kasutuselevõtuga olnud muret, et nüüd tõusevad kõik hinnad. Praegu kipume kõiki hinnatõuse siduma eurole üleminekuga. See pole õige. Oleme osa maailmamajandusest ning näiteks nafta hinna tõus või kohvisaagi ikaldus Brasiilias annab meilgi tunda. Juba pool aastat on poodides hinnasildid kahes vääringus: ostame küll kroonide eest, aga näeme kohe, kui palju eurosid oleksime sama asja eest maksnud. Tarbijakaitseamet jälgib väga täpselt, et hinnad oleksid õigesti esitatud, sest siis saame kõik juba aegsasti harjuda, kuidas jaanuarist olema hakkab.
Kõige lihtsam on panna kõik kodus olevad kroonid pangaarvele, kus need 1. jaanuari öösel automaatselt eurodeks saavad. Pole vähimatki vajadust võtta enne raha välja ega seda eurodeks ümber vahetada, nii kaotate rahas. Kui kellelgi siiski on raha varasema pangakontole toimetamisega probleeme, ei maksa mingil juhul võtta vastu võõraste või teile vähe tuttavate isikute pakkumisi aidata raha vahetada. Kui lähedasi abistamas pole, paluge pigem abi omavalitsuselt.
See, et valitsus on hoidnud Eesti riigi rahaasjad korras, annab kõigile Eesti inimestele kindlustunde parema tuleviku suhtes. Isegi sügavas kriisis ei kärpinud valitsus pensione, vaid leidis võimaluse neid hoopis viis protsenti tõsta. Meenutuseks, et kui veel 2005. aastal oli Eesti keskmine vanaduspension 2302 krooni, siis 2009. aasta aprillist suurenes see 4723 kroonini. Seega on pension viimase viie aastaga tõusnud üle kahe korra.
On päevselge, et euro kasutuselevõtt loob väga positiivsed eeldused riigi senisest kiiremaks arenguks. Eelkõige stabiilne rahanduskeskkond soodustab majanduse tõusu. See omakorda tähendab uusi töökohti ja töötajate sissetulekute suurenemist. Kasvanud sissetulekud suurendavad aga maksulaekumisi, mis on pensionide ja muude toetuste tõusu alus. See kõik tähendabki lihtsat tõde, et euro loob eeldused pensionitõusuks.