Meteoroloogiaprofessor: tänavused jõulud tulevad lumeta

Kas jõulud tulevad sel aastal valged?

Ei, kuid need pole esimesed jõulupühad Eestis, mis lumeta jäävad.

Pühapäeval oli Tallinnas 11,6 kraadi sooja. On see normaalne?

See on tõesti viimase sadakonna aasta detsembrikuu rekord, sest varasemad päevased maksimumtemperatuurid olid 10,4 kraadi aastal 1953 ja 10,7 aastal 2006. Aga tõestuseks, et Eesti jaoks on normaalne väga suur võimaluste vahemik, võib öelda, et 1978. aastal oli Tallinnas 31. detsembri öösel 32,2 ja 30. detsembril 29,7 kraadi külma. Ka möödunud aastal algas detsember 16 miinuskraadiga.

Pärast Pariisi kliimakonverentsi püütakse igalt poolt leida märke lähenevatest katastroofidest, mistõttu otsustasin vaadata, kui tihti varem on olnud haruldasi soojapäevi detsembris. Tulemused olid enam kui huvitavad: Tallinnas tõusis päevane maksimumtemperatuur vähemalt kaheksa kraadini aastatel 1924–1953 kaksteist korda, järgmise 30 aasta jooksul mitte ühtegi ja aastatel 1984–2013 üheksateist korda. Võta siis nüüd kinni, kas siin on mingi süsteemne muutus või ei.

Ometi räägiti Pariisi konverentsil, et kliima on soojenenud ja soojeneb edasi.

Jutt on globaaltemperatuurist, mis võtab kokku öö ja päeva, suve ja talve, ekvaatori ümbruse ja polaaralad. Eestis näiteks on soojenemine toimunud peamiselt kevadtalvel ja kevadel.

Kas soojenemine tähendab, et meie talved hakkavad välja nägema nagu Pariisis, kus sentimeetrine lumekiht kujutab endast raskeid ilmastikutingimusi?

Isegi siis, kui lund enam üldse ei saja ja detsembri keskmine temperatuur tõuseb Tallinnas praeguselt –1,9 kraadilt +5,5 kraadini, nagu see on Pariisis, jääb päikesekiirguse režiim igal pool samaks. Sellist pikka pimedat ööd ja trööstitult hämarat päeva, mis meil praegu valitseb, Pariisis ei tunta.