Täpi on surnud, aga pakub endiselt tuge

Grete Naaber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Puudega noormees Aigar kannatas koduse emotsionaalse pinge tõttu, mida põhjustas vägivaldne võõrasisa. Ema kinkis pojale kutsika, kes kasvas poisi kaitsjaks. “Tänu Täpile sain julgemaks,” kinnitab Aigar. “Kartsin juba, et pean kogu oma elu mahatambituna elama.”

Aigar armastab istuda kivil, mis pole merest eriti kaugel. Selle juurde mattis ta oma parima sõbra. Aigar käib tihti siin temaga vestlemas. Ta tunneb, et Täpi julgustab teda endiselt, pakub tuge. Kui postkaardi maalimine hästi välja ei tule või sõrmed puulusikate voolimisest surisevad, tuleb ta seda Täpile kurtma. Pärast on parem tunne.

Õnneks on kodus nüüd rahulikum. Võõrasisa, kes Aigarile inetusi kaela ladus, ei tule enam koju. Aigar jagab seda Täpiga ja usub kuulvat koera rõõmsat niutsumist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles