Pärnus mälestatakse vabadussõjas langenuid

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute ausamba juures toimub pühapäeval tseremoonia, millega meenutatakse 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas.
Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute ausamba juures toimub pühapäeval tseremoonia, millega meenutatakse 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Pühapäeval, 3. jaanuaril mälestatakse vabadussõjas Eesti vabaduse eest võidelnuid.

Kell 10.30 algab Pärnus Alevi kalmistul vabadussõjas langenute ausamba juures tseremoonia, millega meenutatakse 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu vabadussõjas.

Vabadussõjas langenute ausamba jalamile asetavad pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Eesti lipu seltsi esindajad.

31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Vabadussõjas võideldes langes ligikaudu 5000 inimest.

1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on kuulutatud lipupäevaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles