Alevi kalmistul mälestati vabadussõjas võidelnuid

Kalev Vilgats
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Luik

Pühapäeva hommikul avaldati Pärnu Alevi kalmistul Amandus Adamsoni loodud vabadussõja mälestusmärgi juures austust vabadussõjas võidelnud Eesti sõjaväelastele, liitlastele ja vabatahtlikele ning mälestati langenuid.

Kõnelesid kaplan Eduard Kakko, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, linnapea Romek Kosenkranius ja vabadussõjas osalenu järeltulija Jaan Roosnurm. Sõnavõtjad tundsid muret, et rahvas ei mõista enam oma juhte ega juhid rahvast – nagu eelmisegi iseseisvusaja lõpul. Kuigi Eesti Vabariik püsib suuresti sellel vundamendil, mis loodi vabadussõja võitmise järel, tuleb üha rohkem näha vaeva, et meie iseolemine püsiks. Selleks on vaja, et rahvas ja võimulolijad leiaksid taas ühise keele ja meele. Üks kõnelejaist kritiseeris Vene-Eesti piirilepet, millega loobutakse Tartu rahu pärandist.

Pärast pingelisi läbirääkimisi Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel hakkas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 kehtima vaherahu vabadussõja rinnetel. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti oli võitnud vabadussõja. 1920. aastatel muutus traditsiooniks pidada 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles