Kas Pärnu linnavalitsus on kärpimisega liiale läinud?

Pärnu linnavolikogu keskfraktsiooni aseesimehe Garri Suugi andmetel investeeriti aastatel 2006-2009 Pärnu linna 450 miljonit krooni. Kogu selle aja juhtis Pärnut Keskerakond, alguses koos Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL), hiljem Reformierakonnaga.

Paraku ületas eelmine linnavalitsus omavalitsusele lubatud laenukoormust, mis seab ohtu Pärnule Euroopa Liidu toetuste eraldamise. Need on praegu Eesti arengu mootoriks ja praegune linnavalitsus teeb kõik, et linn eurotoetusteta ei jääks. Võimulolijad on sunnitud säästma, poliitilisteks valikuteks on vaid selle ulatus ja maksukoormuse suurendamine.

Väärteotrahvide tegijaid napib

Neljapäeva õhtul Ülejõe gümnaasiumis visioonikonverentsil “Pärnu täna ja homme” kritiseeris Keskerakonna Pärnu piirkonna esimees Mart Viisitamm nüüdseid linnajuhte liigse kärpimise, linnavarasse suhtumise ja ülbuse pärast.

“Mulle tundub, et maavalitsuses on alanud periood, kus tehakse ka sisulist tööd,” tegi opositsiooniliider kummarduse maavanem Andres Metsojale ja rääkis sadakonnale kuulajale, et üks rumal suudab aastaga rohkem lõhkuda kui teine nelja aasta jooksul ehitada.

Rumaluseks pidas Viisitamm munitsipaalpolitsei laialisaatmist, mis andis tunda näiteks siis, kui kesklinnas jalutajale jääpurikas pähe kukkus. “Oluline pole nimi, vaid funktsioonid,” lausus Viisitamm ja tõi näiteks, et Tartu linnavalitsuses on 15 haldusasjade menetlejat, sealhulgas 13 väärteomenetlejat.

Teine rumalus oli Viisitamme hinnangul PAUHi unarusse jätmine. “Võib-olla Pärnu linnavalitsus tõesti arvab, et “Aktuaalse kaamera” intervjuud on kõige parem hoiatussüsteem,” ütles Viisitamm.

Eelmise linnapea arvates polnud õnnestunud otsused tehnika- ja tööõpetusmaja liitmine, koolide sihtasutuse likvideerimine ja eri sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamine.

“Sõprus läks, Estonia on alles. Ei imesta, kui järgmisel aastal öeldakse, et nüüd on Estonia kord, kas siis hoonete kaupa või korraga. Saadeti küll Remmel Estoniat juhtima, aga praegu tundub, et ettevõtet juhitakse pankroti poole,” kõneles Viisitamm.

Hiljem küsis abilinnapea Annely Akkermann Viisitammelt, kas juhul, kui Viisitamm oleks linnapeaks saanud, oleks Sõprus müüdud. “Kui sa ootad jah-vastust, siis jah,” kõlas vastus.

Müügimaksust saaks 30 miljonit

Ülbuse ja karistamatuse näidetena tõi Viisitamm arupärimistele vastamise tähtaja ületamise ja vastuste pealiskaudsuse ning isikuvalimistel avaliku hääletamise kasutamise. Kurioosseks pidas ta aga seda, kuidas Pärnu sõudeklubi juhatuse liikmed spordiklubile tasuta vara andmise poolt agiteerisid ja hääletasid.

Opositsiooniliider ütles, et riigikogu valimised võivad linnavalitsuse koosseisus tuua muudatusi, ja avaldas kahetsust, et sotsiaaltoetusi on tuntavalt kärbitud. Kui hiljem talt küsisin, kas Keskerakond oleks Pärnus kehtestanud müügimaksu, vastas Viisitamm, et Keskerakond oleks sotsiaalpakti elluviimiseks leidnud katteallikaid.

Müügimaks on üheprotsendine lisa kogu või enamikule omavalitsuse territooriumil müüdavale kaubale. Oma kõnes prognoosis Viisitamm selle võimalikuks laekumiseks Pärnus 30 miljonit krooni aastas.

Kevadel võimulolijate poolt kavandatud maamaksu tõstmine oleks linnakassasse toonud praeguse 17,5 miljoni asemel 22 miljonit krooni aastas. Kesklinnas väljaspool suveperioodi tasuta parkimise lubamise hind on kaks miljonit krooni.

Abilinnapea Romek Kosenkranius alustas kahest numbrist: kui 2008. aastal laekus linnakassasse üksikisiku tulumaksust 333 miljonit krooni, siis tänavu prognoositakse laekumiseks 252-253 miljonit. Linnal on ükskõik mille tegemiseks vähem raha ja seda on näha nii tänavavalgustuses kui linnavalitsuse administratiivkulude üle 30protsendises kokkuhoius. Siiski on kehvematel aegadel saanud uue näo Rannapark ja Vallikäär ning peagi alustatakse keskkonnahariduskeskuse ehitamisega.

Kosenkranius lubas, et kui tulumaksu hakkab laekuma rohkem, valgustatakse linna varasemas mahus.

Kes praeguses olukorras süüdi on?

Abilinnapea Jane Mets oli rahul, et raskustele vaatamata pole ühtegi asja pooleli jäetud ega asutust suletud. Hoolimata kooliminevate laste arvu vähenemisest ei tohiks tema sõnutsi Pärnus ühtegi kooli kinni panna, sest varem olid koolimajad ülerahvastatud. “Kui suudetaks ka Koidula ja Vanalinna kool remontida,” lausus ta.

“Üle jõu elamine varasematel aastatel tuleb tagasi maksta,” tõdes abilinnapea Akkermann ja küsis Viisitammelt, kas too juhtis meelega linna finantskaosesse.

“Sa oled ise ka öelnud, et see on üks suur Reformierakonna vandenõu. Eks te arutage ise seal linnavalitsuses seda asja,” vastas Viisitamm.

Akkermann kõneles, et linnavalitsuse eesmärk on säilitada igapäevane linna toimimine ilma saneerimismenetluseta ja lõpetada 2013. aasta laitmatus korras finantsmajandusega.

“Kõige keerulisem aasta on seljataha jäämas,” ütles Akkermann. “Oleme suutnud linna majanduse viia langusest kindlasse tõusu.”

Suuk meenutas, et IRLi arvestuste kohaselt pidi linnavalitsuse kolimine algul maksma 30 miljonit, kuid maksis 120. See 90 miljoni kroonine puudujääk, omavalitsuste tulumaksu osa vähendamine (Pärnu tulubaas kahanes 12-25 miljonit aastas) ja mitu välistegurit tekitasidki Suugi hinnangul olukorra, milles Pärnu nüüd on.

“Selgitused, et suppi aitasid kokku keeta need, kes polikliinikusse aitasid kolida, ei maksa midagi,” märkis Suuk. “Peab tõdema, et linn on raskes finantsolukorras, kuid tegevuskulusid ei tohiks vähendada elukeskkonna arvelt.”

Küsimusele, millal tal tagantjärele targana oleks tulnud pidurit tõmmata, vastas Viisitamm, et 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses võinuks rohkem kokku hoidma hakata. Ühtegi investeeringut ta ära poleks jätnud, pigem igapäevaelu pealt säästnud. Kuid 2009. aasta sügisel toimusid linnavolikogu valimised ja ükski erakond ei soovinud kärpijana kuulsaks saada.


Mart Viisitamm, Keskerakonna Pärnu piirkonna esimees:

“Sõprus läks, Estonia on alles. Ei imesta, kui järgmisel aastal öeldakse, et nüüd on Estonia kord, kas siis hoonete kaupa või korraga. Saadeti küll Remmel Estoniat juhtima, aga praegu tundub, et ettevõtet juhitakse pankroti poole.”