/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
Kripeldab inimesel miskit südamel, ütleb ta selle välja või sehkendab üles. Soovitavalt selles keeles, mida teda kuulaja või tema kirjutatu lugeja mõistab. Vastasel juhul ei saada temast aru. Paraku päädib samalaadse mõistmatusega suhtlus, kus ühe talitsematu fantaasialend sunnib teist kui igavalt argist endalt küsima: kumb meist kahest on totakas?
Loomulik vastus pärija seisukohalt on muidugi, et arulagedad on kõik peale tema, ent selline tõestuseta tõdemus oleks sõnakõlks. Laste tasemel konstateering “kill-koll, ise oled loll”. Samal ajal on masendav end priitahtlikult pooletoobiseks tunnistada. Eriti veel selle järel, kui asjatundjad on lihtsureliku sõnatuks ehmatanu hinnanud inimmõistuse suursaavutuseks.