Merilin Mihkeles: Ettevaatust jääl

, Lääne päästekeskuse ennetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kohale on jõudnud krõbe külm. See annab rohelise tule arvukatele talverõõmudele, sealhulgas suurte ja väikeste lõbusale lustile – uisutamisele. Käiku lähevad kõik veekogud pisikestest tiikidest rannikumereni, kui seal on veidikenegi jääkirmet.

Jääle mineku uljust jätkub neilgi, kes uisutamisest ei hooli ja lähevad sinna kalastama või liiklemisteed otsima. Küll kiputakse unustama, et külmakraadidele ja jääkatte paksusele vaatamata on veekogule minna ohtlik.

Jääle minek tuleb kõne alla alles pärast paarinädalast külma, kui jää paksus on vähemalt kümme sentimeetrit. Ka siis peab ettevaatlik olema. Jää tugevusest olenemata on eluliselt tähtis pöörata tähelepanu teistele näitajatele peale sentimeetrite.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles