Kaineris võinuks kord missivõistluse korraldada

“See on minu aja rekord,” nendib arestimaja spetsialist Aarne Urb. “Eks nad siis maganud, kes naril, kes põrandal.”

Kord avanenud kainestusmajas erakordne vaatepilt, kui politsei oli sinna sünnipäevalt toonud kaheksa 15–16aastast näitsikut, kõik kerges vines.

“Üks oli ilusam kui teine, oleksime võinud korraldada kainestusmaja missivõistluse. Õnneks keegi öömajale ei pidanud jääma ja kõigile tulid vanemad järele,” meenutab Urb.

Öömaja andmise otsustab patrull

Pärnu arestikambri spetsialist Margus Tugedam, kes kolleegi peagi välja vahetab ja kellega veedan kaineris reede öö vastu laupäeva, teab, et võsukesele järele tulevad vanemad enamasti lamenti ei löö.

“Mis nad väljas teevad, seda ma ei tea, aga siin on kõik vaiksed. Vaatavad, et kiiresti minema saaks,” jutustab Tugedam.

Ööbimistingimused on kainestusmajas, mis ammu pole remonti näinud, askeetlikud. Madrats on vaid alaealistele mõeldud kambri naridel, ülejäänud peavad leppima kõvale puuplaadile asetatava magamismatiga. WC-pott on kambritest ühes, mujal kambrites olijatel tuleb tualeti külastamiseks luba küsida. Vahel pole see aga üldse oluline.

Soovi korral saab peatäit väljamagaja teki ja plastpudeliga vett.

Alaealised, mehed ja naised pannakse eraldi kambritesse.

“Alaealine läheb kambrisse ainult siis, kui vanem talle kohe järele tulla ei saa,” selgitab Tugedam. “Aga enamasti tullakse neile ruttu järele.”

Möödunud reede esimene klient jõuab kainestusmajja kell 19. Elu näinud, 1953. aastal sündinud meest ei lubatud alkoholilõhnade pärast kodutute varjupaika. Nagu kuulen, on tegemist kaineri stammkunde’ga.

“Ei saa teda ju õue jätta, külmub surnuks,” seletab Tugedam. “Tal ongi juba varbad külmavõetud.”

Selle, kas inimene jääb kainerisse, otsustab politseipatrull. Samamoodi langetab patrull otsuse tema väljalaskmise suhtes. “Kui kambris hakatakse kaklema, kutsun samuti patrulli, arestimaja töötajad neid turvalisuse huvides lahutama ei lähe,” avaldab Tugedam.

Öö möödub vaikselt ja nii jääb Tugedamil aega töömuljeid jagada. Saan teada, et enamasti viib politseipatrull ülejoonu koju ja kainerisse inimesi üldjuhul ei toodagi. Vaid roolijoodikud toimetatakse alati kainerisse ja tihtilugu tuuakse maha rahunema üks peretüli osapooltest.

Kui muidu tohib kainestusmaja hoida inimest kohapeal 12 tundi, siis roolijoodikud lähevad kaineks saanuna edasi arestimajja, kust nad viiakse lõpuks karistuse määramiseks kohtusse.

Kaineri töötaja märgib, et nädalapäevast purjutajate hulk suurt ei sõltu. “Küll on juhtunud, et tulen esmaspäeval tööle ja vaatan: ohhoo!, maja täis, kuigi peaks nagu töönädala algus olema,” muigab Tugedam.

Selgelt rohkem kundesid jagub kainestusmajja kuu algul, kui on pensioni ja sotsiaaltoetuste väljamaksmise päev.

“Ei tea, miks, aga kui avalikus kohas magama jäänud inimene siia tuuakse, ei taha ta enam millegipärast magada,” arutleb spetsialist. “Vahel naised karjuvad kambris ja nõuavad koju. Aga miks nad siis juba enne koju ei läinud?”

Kaineri töötajad märgivad, et kõige viisakamad kunded on kodutud, kes tulevad ja heidavad kohe magama. Seevastu noored on kõige agaramad riiukuked.

Magas baaris, püksid rebadel

Küsimusele, ega keegi klientidest ole kambrisse hommikusööki või peaparanduseks õlut nõudnud, vastab Tugedam eitavalt. Pealegi ei olekski midagi pakkuda.

“Kui inimene jalgel seisab ja teab, kuhu minna, teda kauem kinni ei hoia,” kinnitab Tugedam. “Mul ei ole sedagi ette tulnud, et keegi hommikul väga protestiks. Ikka vaadatakse, kuidas siit võimalikult kiiresti minema saaks. Taksot me kellelegi ei telli.”

Kell on öösel 2.15, kui politseipatrull toob kainenema 1979. aastal sündinud mehe. Õnnetu on ühes Pärnu lõbustusasutustest asjal käinud ja siis, püksid rebadel, diivanile magama jäänud. Mees näeb viisakas välja, on vaid liialt palju alkoholi manustanud.

Nii otsustavad korrakaitsjad viia vennikese esmalt koju, kuid ukse taga selgub, et mees on koduvõtmed ära kaotanud. Et kedagi lumehange ei jäeta, sõidutati pidutseja kainerisse.

Aga et tegelane on umbjoobes ega seisa püstigi, ei hakata teda vastuvõtulaua juurde talutama, vaid taritakse otse kambrisse. Seal võtab Tugedam vastavalt ettekirjutusele kainenejalt isiklikud esemed. Kõik äravõetu pannakse korralikult protokolli kirja ja antakse hommikul lahkudes kinnipeetavale tagasi. Üldjuhul puhub purjutanu alkomeetrissegi, kuid äsja toodud mees ei saa isegi sellega hakkama. Ta istub mõnda aega naril, põrnitseb tühjal pilgul põrandat ja keerab siis magama.

Muhedaim tööpäev on kainestusmaja töötajal aga siis, kui noorsoopolitseinikud teevad siia klassiekskursioone. “Noored tulevad ja vaatavad meie tingimusi,” muheleb Tugedam. “Saavad teada, kuhu nad tulevikus kindlasti sattuda ei taha.”