Kihnu muuseumi juhataja Maie Aav astub hülgepüügile pühendatud toa klaasitud põrandal pika sammu ja seletab, et mehed pidid merel tihti sellistest jääpragudest üle hüppama. Poole seina suurusel fotosuurendusel lükkavad hülgekütid jullat, kerget puupaati, millel on raudjalased all nagu reel, et see jää peal kergemini edasi libiseks. Lahvandusest saadi üle jullasse hüpates ja aerudega sõudes. Ligi nelja meetri pikkustele paatidele tehti ööseks telk, see tähendab, tõmmati katteks present, mis andis meestele tuulevarju, kui nad sealsamas ööbisid ja pajas süüa keetsid. Tavaliselt sellesama hülge lihast, mis päeval püüti. Kartuleid ja leiba oli neil kodust mitme päeva jagu kaasa võetud.