Selleks, et laps paar korda aastas suusad alla saaks, pole mõtet suuski ostma hakata, kui neid annab laenutada, mõistavad kehalise kasvatuse õpetajad vanemate suhtumist.
Maalapsed suusatavad, linnalapsed uisutavad
27. jaanuar 2016, 08:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rääma koolil on eraldi ruum suusa- ja uisuvarustuse hoidmiseks, oma liuväli ja suusarajad koolimaja juures ning Männipargis. “Suuski ja uiske jagub poolteise klassi jagu ja suurimad suusasaapad on number 47. Võin öelda, et see meie kooli laps, kes ei oska uisutada ja suusatada, on tunnist puudunud,” märkis Rääma põhikooli direktor Elmo Joa.
Vähestel on suusad
Raeküla kooli kehalise kasvatuse õpetaja Age Peda rääkis, et koolil on 30–40 paari suuski ja saapaid jagub numbrite järgi kuni kuuenda klassini. “Ilmastik on meil selline, et vähestel lastel on päris oma suusavarustus,” tõdes ta. Selleks, et laps paar korda aastas suusad alla saaks, pole mõtet suuski osta, kui neid võib laenutada, mõistab õpetaja vanemate suhtumist.
Raeküla lapsed viiakse mõistagi Raeküla metsa suusatama, kuigi uus ristmik on problemaatiline: kogu seltskond peab koos suuskade-keppidega turvaliselt üle suure ristmiku kolistama.
Mai kooli direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Kaja Tammetalu oli seda meelt, et igasugune riiklik algatus koolidele suusavarustuse ostmiseks on teretulnud. “Tänapäeva laps istub niigi liiga palju arvuti taga,” lisas ta. Mai koolil pole suuski ega uiske, ent see-eest on maja ees tiik, kuhu rajatud uisuväljakul tirtsutavad lapsed oma uiskudega. Tammetalu hinnangul ongi linnakoolides tavaks uisutamine – enamik linnakoolide lapsi läheb kesklinna liuväljale uisutundi.
Nii on see tavaks ka Ülejõe põhikoolis.
Appi, appi!
“Appi, appi, meil on suusaveerand,” seisab Vändra gümnaasiumi kodulehel: “Kui sul on kodus seismas suusavarustust, mida enam ei vajata, võta palun meiega ühendust,” seisab koolipere pöördumises.
Vändra gümnaasiumi direktor Marget Privits märkis, et kooli suusabaasi loomiseks on viimased kaks-kolm aastat kogumiskampaaniat tehtud. “Koolil on varustus kuuele õpilasele, ja mõni paar väga vanu puusuuski 80ndatest. Seepärast olemegi huvitatud igast suusa-, saapa- ja kepipaarist,” märkis ta.
Koolimaja ümber ja aia taga on suusarajad kenasti sisse aetud, seal suusatavad väiksemad. Suurematega saab suusarõõme nautida alevi valgustatud suusarajal.
“Kel suuski pole, see kelgutab. Eesmärk on lapsed värske õhu kätte saada,” ütleb Privits.
Audru kooli direktor Peep Eenraid märkis, et koolil on õpilastele anda 20 suusapaari, muist on puusuusad. Kui palju lastel suuski on? Eenraid tõi näiteks kolmanda klassi: poolel lastest on omal suusad. Samal ajal neljanda klassi tunnis läksid käiku kooli suusad.
“Suusarajad on aetud staadioni ümbrusse ja õnneks sadas lund juurde,” rääkis direktor, kes on suur suusafänn. Pärast koolipäeva võib teda näha Jõulumäe radadel, kus tal juba 150 kilomeetrit sõidetud. Eenraid on viiel korral osalenud Tartu maratonil.
Sindi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Katrin Kallit rääkis, et õpilased on linna uisuväljakul juba kaks nädalat hoolega uisutanud.
Suusad on vähestel õpilastel, koolil on välja laenamiseks neid 15 paari. Kooli suusavarustus on vananenud, aga abiks ikka. Suusatada saab kooli staadionil.
Häädemeeste keskkool rajas võimla lähedusse oma liuvälja ja koolimaja ümber saab suusatada. Humanitaarabi korras Soomest saadud suuski-uiske on nii palju, et mõlemat jagub klassitäiele lastele. “Tegime just suusapargis inventuuri. Kuival me ei ole,” rääkis Häädemeeste kooli direktor Raimu Pruul. Ainus miinus on, et enamik suusasaabastest on väiksed numbrid.
Pruuli ütlust mööda oli reedel koolil bussiga päevane väljasõit Lätti Cesise lähedal asuvale Žagarkalnsi suusamäele, kuhu saavad igal aastal sõita soovijad alates seitsmendast klassist.
Üle mitme aasta
Kilingi-Nõmme gümnaasiumist öeldi, et kool ostis äsja Pärnu Peterspordist 15 paari suusavarustust – täpselt ühe klassi jagu. Teist niisama palju paare saab kokku kooli vanadest varudest. “Palju lapsi tuleb valla koolibussiga ja suuski on ebamugav tassida,” rääkis direktor Erli Aasamets. Kilingi-Nõmmes on kenasti valgustatud suusanõlv, kus õhtuti kohalikud lapsed kelgutamas käivad.
Sauga põhikooli direktori Arvo Tali sõnade kohaselt ostis kool paar aastat tagasi 25 paari suuski. Et kõik õpilased saaksid tunnis suusatada, vahetatakse neid raja ääres. “Kõik saavad suusad alla. Nüüd on lõpuks lumi maas. Lapsed pole mitmel aastal suusatada saanud,” lisas ta.