Euroopa Komisjoni välissuhete juhtkond võttis 18. jaanuaril vastu järjekordse otsuse, milles kinnitas, et Iisraelist rääkides peetakse silmas riigi asumist 1967. aasta (sõjaeelsetes) piirides. Kuna Iisrael on neist väljunud, järgnesid avaldused – teiste seas Eesti välisministrilt Marina Kaljurannalt –, et “Iisraeli suhtes sanktsioone ei rakendata” ja Iisraeli-Palestiina suhted kulgevad jälle samamoodi nagu enne mainitud otsust. Suurriikide poliitika on juba kord selline.
Tellijale
Toomas Alatalu: Vladimir Putin meelitab juute
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkreetsel juhul siiski vaid lääne suurriikide poliitika, sest järgmisel päeval tegi president Vladimir Putin midagi uut Venemaa senises Iisraeli poliitikas. Päris üllatav see polnud, sest Türgi “löök noaga selga” ehk Vene pommitaja allatulistamine 20. novembril viis Putini endast nii välja, et ta ei kohtunud sealtpeale 18. jaanuarini ühegi moslemi liidriga. 18. jaanuaril oli tal Moskvas külas Katari emiir, kellega arutati rahukõnelusi Süürias.