Enn Saard: Uue liiklusseaduse jõustumise aeg tuleks poole aasta võrra edasi lükata

, Eesti autokoolide liidu president
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enn Saard.
Enn Saard. Foto: Urmas Luik

Eesti autokoolide liidu poole on pöördunud paljud autokoolid ja mootorsõidukijuhtide õpetajad, küsides nõu, kuidas ja mis baasil edasi õpetada. Uus liiklusseadus on kättesaadav vaid interneti kaudu. Praeguseks on üks kirjastus selle avaldanud, teadmata, et enne liiklusseaduse jõustumist tehakse juba parandusi.

Liiklusreeglite juurde kuuluvad liiklusmärgid ja teemärgised. Seni on see majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestamata. Aga mõnekümne päeva pärast tuleb hakata järgima uut liiklusseadust ja selle alusel antud terve hulga õigusaktide nõudeid. Kuidas?

Kehtiva liiklusseaduse kohaselt töötab liiklusohutuse poliitika välja valitsus. Kas valitsus on kursis, kui palju ministrite määrusi on juba vastu võetud ja kui palju on veel menetlusel?

Valitsus on ära teinud märkimisväärse töö euro reklaamimisel ja selgitamisel. Kui valitsus oleks leidnud Eesti Rahvusringhäälingule eurole kulutatust kas või kümnendiku, siis võib-olla ei oleks järgmisel aastal vaja mõne traagiliselt lõppenud õnnetuse puhul tagasi vaadata tegemata jäänud tööle.

Eesti ei ole veel valmis

Sellele, et Eesti ei ole uuele liiklusseadusele üleminekuks valmis, annab kinnitust veel kehtima mitte hakanud liiklusseaduse muudatusettepanekute sisu ja kvaliteet.

Kas majanduskomisjon on märganud, et liiklusseaduse esimene paragrahv sätestab liikluskorralduse Eesti teedel ja teise paragrahviga reguleeritakse ka maastikusõidukite maastikul liiklemist?

Muudatusettepanek aga pakub esimese paragrahvi täiendamist uue lõikega: “(21) Käesoleva seaduse §des 69, 94 ja 95 sätestatut kohaldatakse mootorsõiduki ja maastikusõiduki juhile ka sõiduki juhtimisel väljaspool teed.”

Samal ajal unustatakse ära, et uue liiklusseaduse paragrahvi 2 punkti 36 järgi ongi maastikusõiduk maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend. Milleks selline segapuder? Võiks leppida vaid ühe paragrahviga, mis laiendaks liiklusseaduse mõjusfääri kõikjale, nii külmunud jõgedele ja ojadele kui koduaeda, kuni magamistoani välja, sest jalakäijagi on liikleja.

Uus liiklusseadus on täis keelelisi ja põhimõttelisi vigu ning vastukäivusi. Nende loetelu võtab liiga palju leheruumi ja lugeja aega, mistõttu jäägu nende lahendamine uue liiklusseaduse muudatusettepanekute asjaosalistele. Juhin tähelepanu asjaolule, et osa uue liiklusseaduse sätteid on vastuolus Euroopa Liidu juhilubade direktiiviga või jäetud sellega hoopis arvestamata.

Uue liiklusseaduse liiklusreeglite aluseks on Viini 1968. aasta teeliikluse konventsioon ja seda täiendavad Euroopa kokkulepped. See reguleerib ainult teeliiklust. Seega pole Eestis alust teest väljapoole kalduda, välja arvatud maastikusõidukite liiklust käsitledes.

Soomes on kaks eraldi kehtestatud liiklusakti: tieliikennelaki ja maastoliikennelaki – teeliiklusseadus ja maastikuliiklusseadus. Eestis on see lahendatud ühe seadusega.

Puudusi täis liiklusseadus lihtsalt halvab liiklust ja seab teeliiklusega seonduvate õigusaktide nõuete järgimise küsitavaks.

Ettepanekud

Eesti autokoolide liidu nimel teen järgmised ettepanekud.

Esiteks vaadaku seadusandja liiklusseaduse sätted veel kord põhjalikult läbi, kõrvaldades keelelised ja vastuolulised vead.

Teiseks tuleb võtta arvesse teeliiklusega seonduvaid Euroopa Liidu õigusakte ja järgida neid ka liiklusseaduses.

Kolmandaks tuleks piirduda liiklusseaduse mõjusfääri määramisel seni kehtinud põhimõtetest ja uue liiklusseaduse esimese paragrahvi kahe esimese lõikega.

Neljandaks. Liiklusseadus puudutab kogu Eesti elanikkonda, mistõttu oleks väga mõistlik, et muudatusettepanekud avaldatakse enne riigikogus menetlemist internetis. Tagasiside võib anda uusi ja vajalikke ettepanekuid ning juhtida tähelepanu eelnõu puudustele.

Viiendaks tuleks kasutada uue liiklusseaduse ja sellega seotud õigusaktide (näiteks liiklusmärgid ja teemärgised) selgitamiseks Eesti Rahvusringhäälingu erisaateid.

Kuuendaks tuleb ministeeriumidele anda võimalus ja aega vastavate õigusaktide kehtestamiseks. Selgi juhul oleks teatud määruste (näiteks juhiloa saamise ja eksamineerimise kohta) eelnõude eelnev avaldamine internetis vajalik.

Seitsmendaks. Kõik eeltoodu võtab aega. Seepärast teen Eesti autokoolide liidu juhatuse palvel ettepaneku määrata uue liiklusseaduse ja selle muudatusettepanekute rakendamise ajaks 1. juuli 2011.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles