Annely Akkermann: Põhitegevuse tulem on positiivne, liigume õiges suunas

Investeerimistegevuse tuludeks peetakse riigirahanduses põhivahendite müügist saadavat raha, põhivahendite soetamiseks vastuvõetavaid toetusi ja intressitulu. Kokku võib eelarve mahuks pidada 39 miljonit eurot (618 mln kr).

Eelarve eelnõu esitamine linnavolikogule novembrikuu istungiks on igati mõistlik. Sellisel juhul on võimalik eelarve vastu võtta veel enne uue aasta algust.

Aasta tagasi novembri lõpul ametisse astudes alles alustasime 2010. aasta eelarve koostamist ja volikogule kinnitamiseks jõudis see veebruaris. Linna heaperemehelikule majandamisele tuleb üksnes kasuks, kui varakult läbimõeldud plaane saab ellu viima hakata juba uue aasta esimestest päevadest.

Personalikulud näivad suuremad

Võrreldes eelmiste perioodidega, on 2011. aasta eelarves tehnilisi muutusi. Esiteks kroonilt eurole üleminek, teiseks eelarve struktuur vastavalt 2010. aasta septembrikuus vastuvõetud kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seadusele (KOFS) ja kolmandaks muutub eelarve kassapõhisest tekkepõhiseks.

Ajakirjanikud on mulle küll sõbralikult vihjanud, et ma ei räägiks enam tekkepõhisusest, kuid arvestuse seisukohalt on see nii oluline, et ma siiski ei saa sellest mööda minna. Luban, et räägin tekkepõhisusest eelviimast korda selles artiklis ja viimast korda veebruarikuus, kui kirjutan 2010. aasta eelarve täitmisest.

Kassapõhises eelarves kajastatakse kulud perioodis, kui need tasutakse. Tekkepõhises eelarves perioodis, kui kaup, teenused või tööd vastu võetakse. 2009. aasta kassapõhisest eelarvest jäi välja 45 miljoni ulatuses maksmata arveid ja makse, seetõttu näivad möödunud kulud tegelikust sama summa võrra väiksemad.

Ka vastupidi. Maksime 2010. aastal ära maksuvõlad, mille tõttu näivad 2010. aasta personalikulud selle võrra suuremad. Kassapõhiselt on tegelikud majandusandmed makseraskuste tõttu moonutatud ega ole võimalik täita üht majandusarvestuse olulist printsiipi – andmeid esitatakse perioodide lõikes võrreldavalt.

Tekkepõhised andmed 2010. aasta eelarve täitmise kohta valmivad järgmise aasta veebruarikuus, seetõttu on esitatud 2011. aasta eelarve põhilised andmed võrdlevalt siis 2008. ja 2009. aastaga.

Oluline sääst

Eelarve sisulise poole pealt on kõige olulisem 8,8protsendiline ja summaliselt 50 miljoni kroonine põhitegevuse tulude ülejääk ehk sääst, mida kasutatakse 2009. aasta defitsiidi vähendamiseks (summas 15 mln krooni), investeeringuteks (33 miljonit krooni) ja laenude tagasi maksmiseks (2 miljonit krooni). Võrreldes 2009. aastaga, suudame parandada eelarvepositsiooni 18 protsendi võrra, mis on summaliselt muljetavaldav 103 miljonit krooni.

Vastavalt KOFSile peetakse finantskulusid (intressid ja käibemaks) investeerimistegevuseks, mis on kummaline ülikoolides õpetatava rahanduse teooria kohaselt, kuid põhjendatud omavalitsuse võimalustega võtta laenu üksnes investeeringute finantseerimiseks.

Pärnu linna finantskulud on võetud laenude ja kapitalirendi intresside ning kapitalirendilt tasumisele kuuluva käibemaksu tõttu väga suured.

Spordihalli kapitalirendi intress on aastas üle 7 protsenti, mis 95 miljonilt kroonilt arvestatuna on aastas 6,5 miljonit krooni. Viimase aasta kestel on Pärnu linn taastanud oma maine finantsasutuste hulgas niivõrd, et oleme saanud palju soodsamaid laenupakkumisi, ca 2,5 protsenti aastas.

Usume, et spordihalli kapitalirendi refinantseerimine laenuks võimaldab hoida kokku aastas vähemalt pool intressikulu, üle kolme miljoni. Peale selle on linnal vaja hajutada spordihalli ja teiste laenude makseid pikema perioodi peale. Seetõttu oleme teinud volikogule ettepaneku refinantseerida järgmisel aastal laene summas 138 miljonit krooni. 2011. aasta 30 miljoni krooni suurusest finantskulust moodustab spordihalli käibemaks 19 miljonit krooni, mis on olemuselt tulevaste perioodide kulude ette tasumine.

Refinantseerimise kaudu saame vähendada 2012. aasta finantskulu 10 miljoni kroonini ja vähendatud 20 miljoni arvel maksta tagasi laenude põhiosa juba suuremas mahus. Refinantseerimine tähendab laenuturult madalama intressiga laenu hankimist. Eesmärk on ikka intressikulude vähendamine. Ja kui pangad pakuvad laenu madalama intressiga, on mõistlik eelarvesse juba maksudega kogutud raha kokku hoida.

Eelarvepoliitika uus põhimõte

Kõrgemalt näeb kaugemale, aga lähedalt näeb täpsemini. 2011. aasta eelarve määrusega antakse linna struktuuriüksuste ja allasutuste juhtidele rohkem tegevusvabadust, aga ka vastutust. Juhul, kui linnaorkestri kontserttegevus on aktiivsem ja teenitakse rohkem tulu, on võimalik kohe tulude arvelt kulusid suurendada. Aga ka vastupidi: tuluprognoosi alatäitmisel tuleb asutusel endal kokkuhoiukohad leida.

Eelarvepoliitika uus põhimõte on eelarve aasta lõpu jäägi järgmisesse aastasse ülekandmine, mille eesmärk on motiveerida allasutuste juhte säästvalt ja tulevikku vaatavalt majandama.

Tõtt öelda ei ole ma kunagi aru saanud, kuidas saab organisatsiooni nii juhtida, et 31. detsembril on arve tühi nagu kell. Kuid just sellist majandamist soosib seni kehtinud eelarvepoliitika: kui eelarves on kasutamata raha, võetakse see ära ja järgmisel aastal antakse vähem. Loomulikult on tublid juhid motiveeritud minema poodi veel 31. detsembril ja ostma ära, mis iganes ja mis hinnaga seal müügil on.

Kulude eelarve seletuskiri

Kõige informatiivsem osa eelarvest on põhitegevuse kulude eelarve seletuskiri, kus on näha eelarve kulud ja nende katteallikad alategevuste, põhitegevuste, allasutuste, tegevusalade ja struktuuriüksuste kaupa.

Kusjuures alategevused summeeruvad põhitegevusteks ja nii edasi neljal tasandil kuni iga osakonnani välja. Allasutuste ja põhitegevuste juures on ära toodud nende eesmärgid ja mahud. Eelarve põhitegevuse kulude seletuskirja kaudu astutakse linna eelarvepoliitikas pikk samm tegevuspõhise ja eesmärgistatud rahakasutuse suunas.

Puhver on olemas

Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes 2010. aastaga, on linna 2011. aasta eelarve oluliselt paremini ettevalmistatud ja esitatud, samuti kindlamini tasakaalus.

Tõsi, eelarve tulupoolelt leiame 20 miljoni kroonise varade müügiprognoosi, julge tulumaksuprognoosi ja dividendilootuse taastusravikeskusest Estonia, kuid meil on siiski 15 miljoni kroonine lühiajaliste kohustuste vähendamise puhver igaks ettetulevaks sündmuseks.

2010. aastal suutsime lahti rabelda maksuvõlgadest, 2011. aastal on peaeesmärk teistele hankijatele tähtaegse tasumise saavutamine. Usun, et linn ja riik peavad olema maksedistsipliiniga erasektorile eeskujuks. 2012. aasta lõpul loodame vastu võtta eelarve, millega saame teatada võlakoormuse piirmäärani vähendamisest 2013. aastal.