Üle kallaste paisunud jääminekuaegsed veteväljad pakuvad maalilist vaadet, kuid teevad murelikuks karjakasvatajad, kelle loomade talvine ninaesine kilerullidena lautaviimist ootab.
Reiu jõgi ohustab kariloomade toitu
3. veebruar 2016, 07:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sängist on laialt väljunud ka Lätimaalt Soka järvest algav ja Pärnu jõkke suubuv 73 kilomeetri pikkune Reiu jõgi, mis Pärnu madalikul järvedena laiutab.
Surju külas tervisekeskuse juures oli Reiu jõe vesi küünlakuu esimesel päeval üle ujutanud pargi ja tõusnud jalakäijate sillani, kuid jätnud veel vabaks sissepääsutee perearsti või hooldekodu külastajatele.
Hooldekodu töötajad said küünlapäeva hommikulgi kuiva jalaga tööle, kuigi jäämineku aegu on olnud päevi, mil jalga tuleb tõmmata kalamehesäärikud.
Ootamatult tulnud talve veel ootamatum kadumine kasvatab muremuhku OÜ Surju PM tegevjuhi Hannes Isanda laubale, sest osa loomade väärtuslikku talvesööta, suuri kiletatud silopalle, oli 2. veebruari hommikuks Ristiküla kandis poolest saadik vees.
“Kui jõe pealt ei tule jää, mis kile katki teeb, või ei tõuse vesi nii kõrgele, et silopallid tagasi kannab, või mõni vooluveega kaasa ulpiv ront kilet ära ei lõhu, saab midagi veel söödaks kasutada,” rääkis Isand, olles looduse vingerpussi vastu jõuetu.
Lüpsi- ja noorkari toidusedeli muutust ei taju, sest hoidlatesse on osaühing varunud küllaldaselt sööta.
Suur mure on põllumeestel talioraste pärast. Jaanuari alguses sadanud lumi mõjus neile turgutava väetisena ja kaitsva tekina pakase eest, kuid lume äkkiminek ja plusskraadid võivad saagi hävitada.
“Maa on alt külmunud, vesi läbi pinnase ei valgu ja teeb orasele kahju,” kinnitas Surju põllumajandusliku osaühingu tegevjuht, lisades, et äkiline ilmamuutus pole hea metsameestelegi, kes samuti ilmasõltlased.