Kiiruskaamerad võtavad uuest nädalast kihutajad sihikule

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeamet on paigaldanud Pärnumaale kaheksa kiiruskaamera kabiini, mis peaks järgmiseks nädalaks töökorras olema. Kõikides kabiinides mõõteriistu siiski pole, neid hakatakse rotatsiooni korras ümber paigutama.
Maanteeamet on paigaldanud Pärnumaale kaheksa kiiruskaamera kabiini, mis peaks järgmiseks nädalaks töökorras olema. Kõikides kabiinides mõõteriistu siiski pole, neid hakatakse rotatsiooni korras ümber paigutama. Foto: Ants Liigus

Tõenäoliselt juba järgmisel esmaspäeval hakkavad kiiruskaamerad Via Baltica magistraali Pärnumaale jääval ligi 50-kilomeetrisel lõigul lubatud kiiruse ületajatele koju trahviteateid saatma.

Selleks ajaks loodab maanteeamet lõpetada testid ja paigaldada kaamerate piirkonda neist teavitavad infotahvlid.

Kõigil teelõikudel, kus Pärnumaale paigaldatud kiiruskaamarad asuvad, on praegu suurim lubatud sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis. Rikkumiseks, mille puhul kaamera sõidukist pildi teeb ja politsei trahvikviitungi rikkujale koju saadab, on 97kilomeetrine tunnikiirus.

Trahvisumma algab 50 kroonist

Liiklusseaduse järgi määratakse lubatud sõidukiiruse ületamisel hoiatustrahv, mille suurus kroonides saadakse lubatud kiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel 50ga. Hoiatustrahvi maksimummäär on eraisikule 3000 krooni (191.73 eurot). Trahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul.

Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Tuuli Annama sõnutsi on kiiruskaamerad seadistatud selliselt, et nad kontrollivad piirkiirusest kinnipidamist 15-75 meetrit kaamerast, arvastades mõõtmisel laiendmääramatust ja sekkumiskünnist.

„Kui piirkiirus on 90, kasutatakse laiendmääramatust 4 km/h, sekkumiskünniseks on 2 km/h ja pildikäivitus rakendub ehk foto tehakse sõidukist, mille kiirus on 97 km/h või üle selle,“ selgitas Annama. „Kui piirkiiruseks on 100 km/h, kasutatakse laiendmääramatust 5 km/h, sekkumiskünnis on 2 ja pildikäivituse piir 108 km/h.“

Kaamerapost võimaldab korraga kontrollida masinate kiirust neljal sõidurajal. Seega pole mõtet püüda kaamerat petta ega mööduda postist vastassuunavööndis.

Kui kiiruskaamera rikkumisest foto teeb, jäädvustatakse sõiduki juhtki. Salvestatud andmed edastatakse politsei menetluskeskusesse, kus fotol näha numbrimärgi alusel tuvastatakse mootorsõiduki kasutamise eest vastutav inimene.

Praegu on kiiruskaamerad seadistatud mõõtma ainult lähenevate sõidukite kiirust ega fikseeri endast kaugenevaid sõidukeid. Kuna mootorratastel on numbrimärk üldjuhul taga, siis mootorrataste kiiruseületamist kaamerad ei registreeri. Maanteeameti teatel saab kaameraid vajadusel seadistada kaugenevaid sõidukeidki fikseerima.

Foto saadetakse nõudmisel

Rikkumine kinnitatakse automaatses liiklusjärelevalves kasutatava kaameraga ja trahviteade saadetakse viie tööpäeva jooksul väärteo tuvastamisest arvates mootorsõiduki registrijärgsele omanikule posti teel tähtkirjaga. Teade tuleb rahvastikuregistris märgitud aadressil.

Juriidilisele isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule saadetakse trahviteade registrisse kantud aadressil lihtkirjaga või elektroonselt.

Teatele fotokoopiat ei lisata. Mootorsõiduki eest vastutaja taotlusel saadetakse talle koopia.

Foto saatmise taotluse esitamine ei peata trahvi tasumiseks antud 30päevast tähtaega. Pilt laekub vastutava kasutaja näidatud elektron- või tavaposti aadressil. Juhul, kui kiiruskaamera salvestatud fotol on autosalongis näha peale juhi kaassõitjaid, hägustatakse isikuandmete kaitse eesmärgil kõigi inimeste kujutis, v.a sõidukijuhi oma.

Kui sõiduki omanik saab trahvikviitungi kellelegi antud sõidukiga kiiruse ületamise eest, võib trahvi vaidlustada, täites teatega kaasas oleva eeltäidetud vaidlustusvormi, kuhu tuleks kanda sõidukit tegelikult juhtinud inimese andmed.

Kui omanik annab auto kasutada teisele isikule, peab ta liiklusseadusest tulenevalt säilitama mootorsõiduki kasutamise ajal ja kuue kuu jooksul pärast sedagi sõidukit kasutanud inimese andmed: ees- ja perenime, elukoha aadressi, sünniaja või isikukoodi ja juhiloa numbri.

Poole aastaga 30 000 trahvi

Trahviteadet saab vaidlustada 30 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ehk sama tähtaja vältel, mis on antud trahvi tasumiseks.

„Vaidlustamiseks soovitame kasutada trahviteatele lisatud eeltäidetud vaidlustusvormi. Kohtuvälisele menetlejale võib selle saata allkirjastatult nii paberkandjal kui digitaalselt. Trahvisummat vaidlustada ei saa,“ selgitas Annama.

Annama lisas, et hoiatustrahvi saab vaidlustada juhul, kui sõiduk või numbrimärk on varastatud (vajalik on pädeva asutuse kinnitus varguse kohta) või ilmneb mõni muu kiiruseületamise õigusvastasust välistav asjaolu.

Esimesed kiiruskaamerad hakkasid Tallinna-Tartu maanteel tööle tänavu 10. mail.

Novembri lõpuks olid liiklusmenetlustalitus saatnud välja 29 512 trahviteadet. Kõige rohkem on selle ajaga fikseeritud kiiruseületamisi kolme kuni kuue kilomeetri võrra tunnis ehk tehtud hoiatustrahve summas 150–300 krooni.

Pidurdajad tekitavad liiklusraevu

Ajakirjanduses ja veebifoorumites on paljud juhid märkinud, et kiiruskaamerate piirkonnas võtab osa autosid hoogu oluliselt maha, takistades niimoodi sujuvat liiklust.

Annama sõnutsi ei maksa liiklejail kiiruskaamerat karta. „Lubatud piirkiirusega liigeldes puudub igasugune pidurdamise vajadus,“ lausus ta. Märkides, et välistada ei saa juhtumeid, kui mõni sõidukijuht hirmust või alalhoidlikkusest enne kaamerat hoogu maha võtab.

Annama sõnade kohaselt ei ole pidurdamine probleem, kui hoida maanteeliikluses soovituslikku pikivahet ja kui aeglasemalt sõitja tagant tuleva kiirema masinaga arvestab ja teeserva hoiab.

„Regulaarsed liiklejad saavad kaamerate asukohad ja selle, et lubatud kiirusel sõites kaamera ees pidurdama ei pea, kiiresti selgeks, kuid harvem sõitjatel läheb selleks rohkem aega,“ tõdes Annama.

Kiiruskaamerad Pärnumaal

Kiiruskaamerad Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel:
1) 92,4. kilomeetril Halinga vallas Pallika külas;
2) 92,8. kilomeetril Halinga vallas Pallika külas;
3) 100,4. kilomeetril Halinga vallas Pärnu-Jaagupi alevis;
4) 100,8. kilomeetril Halinga vallas Pärnu-Jaagupi alevis;
5) 103. kilomeetril Halinga vallas Loomse külas;
6) 120,3. kilomeetril Sauga vallas Nurme külas;
7) 137,8. kilomeetril Tahkuranna vallas Reiu külas;
8) 141,4. kilomeetril Tahkuranna vallas Reiu külas.

Andmed: maanteeamet

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles